nali naljaks

silvia

Ma pole juba peaaegu 20 päeva siia ühtegi postitust teinud. Pole midagi rääkida. Võisiis pole midagi avalikult rääkida? Pole olnud emotsionaalseid breakdowne, emotsionaalseid suuri võite ega midagi sellist. Ütleks, et on läinud üksluiselt aga no tegelt see oleks ka valetamine...

See lauluke sobib siia ilusti. Selline... Vapustavalt kaunis lugu, millel on kuskil mingi mõte sees, mis mulle meeldib. Meeletult segast teksti ajan, aga noooo kuulake ja arvake ise, mis te arvate. Kui leida siit see mõte, mille mina välja rebisin, siis kirjeldab see mu viimast nädalat suhteliselt hästi.

Kõik frondid on hetkel omadega siiski korras. Olen omadega vahelduseks korras. (Ja appike, kui igav see on!)

Reach the city steps tonight
Following the power lines

Met a man barside
With eclipses for eyes
And you tell yourself you won't let them touch
Did I say too much, did I say enough?
I don't know, Silvia
I don't know, Silvia

Circle round the room still
Breaking my will

Know I can't have you here
Someone else on your skin

And it's all my fault for not getting off
And you made it start, can you make it stop?
You don't know Silvia
You don't know Silvia

tulevikuplaanid

Ja üksiti:
Registreerimisavaldus on edastatud eksamikeskusele. Eksami toimumise koht ja aeg teatatakse kirjalikult hiljemalt 5. aprilliks

Usun, et tegelikult saab minust veel asja.

2009

Tõepoolest. 2009 oli üks vägagi vapustav aasta. Kohtusin nii paljude vahvate uute inimestega (Gerda-Hardo seltskond ja Helena seltskond, näiteks), tegelesin paljude uute tegevustega (poleks elusees uskunud, et mina kuskil avalikus baaris karaoket üürgan ja endale valenime võtan!) ja kuigi ma kooli edasi ei läind (mis mind jah, tõesti kurvaks teeb) suutsin siiski oma responsible side'i hoida elus sellega, et käisin tööl ja teenisin raha! Üksiti oli töölkäimine ka meeldiv vaheldus joomisele.

Suurimad saavutused? Ma lõpetasin siiski kooli, tõestades sellega oma vanematele, et ma ei ole pärisluuser. Ega ta kergelt ei tulnud, aga samas ega ta väga raskelt ka ei tulnud!

Siis sain ma enda käsutusse oma eluarmsa e-klassi. Mercedese "unlike any other" peab paika, kui nüüd kokku koguda kõik need kiitvad sõnad ja laused, mis ma igasuguste erinevate inimeste käest kuulnud olen. Ta on küll nati vana ja vigane (katkine esituli, mootor ei soene miskipärast nii nagu peaks, käiguvahetus tõrgub vahel... Ja no mudugi on ta alatasa mudane), aga ta teeb oma tööd nii hästi! Me oleme selle autoga sõitnud läbi suured kilomeetrid (oli ju esimene reis temaga kohe Kuutsekale ja tagasi! 500+km); me oleme linnajoominguid seal veetnud, kui oli sooja kohta vaja; me oleme autoga driftinud, nii et politsei taga ja noo kiiruseületamist ja valestiparkimist on ju ka juhtunud...
Olen šokis, et mul oli vahepeal plaan oma kallike maha müüa, kuna ma ei tea, mis ma ilma temata teeks. Suzuki oli ka nunnu, aga Mersul on oma võlu.

Teine suur muutus oli mu korteri saamine. Tekkis küll 2009 lõpus, novembris, aga jääb meelde kui 2009 sellegipoolest. Siin korteris on olnud palju pidusid, palju huvitavaid olenguid. Nuttu ja naeru, draamat, uusi sõprusi, uusi kogemusi. Kõike, mis ühel korteril võib olla. Olen vapustatud sellest, kui hästi see kohake vastu võeti ja kui väga ma ise rahul olen siin linnas. Kolisin ju tagasi Kristiinesse, kust ma 10+ aastat tagasi välja kolisin.
Pood on lähedal, sõbrad on lähedal, töö on lähedal. Kui kellegil tekib kell 2 öösel idee tulla siia või mind välja kutsuda siis on see tehtav, kuna me elame linnas! Jüri-elu oli hea ja rahulik, aga võrreldes ka selle kohaga väga igav!
Naabreid oleme ka kiusanud, aga see oli ilmselt ette karta.

Armumistest ja muudest seiklustest ma ei hakka rääkimagi, kuna inimesed on niigi selle kõigega kursis. Mainin lihtsalt, et oli busy aasta ja 2010 tuleb ehk veidi rahulikum. Kuigi ma ei saa öelda, et ma ühtegi oma saavutust kahetseks. Kõik oli millekski hea ja süda on mul rahul. Muretseda vist ei ole põhjust. Millal siis veel elada, kui nüüd - eksju?

Kes mu aasta siis täiuslikuks tegid? Jaanuarist kuni Detsembrini välja? Nii nii nii palju nägusid ja nimesid, ma pean tunnistama, et 2009 oli täis inimesi, kes mind aitasid, abistasid, lõbustasid ja lihtsalt olid minu jaoks olemas. Need on kõik need inimesed, kes mu elu sel ühel aastal muutsid. Olgu see siis positiivselt või negatiivselt.
Negatiivsust oli kordades vähem, positiivsust rohkem. Aga üks ei tule teiseta. Tahaks teha siia pika-pika nimedeloetelu, aga ma ei saa. Nimesid tuleks liiga palju ja ma unustaks kindlasti mõned ära.

Tahan lihtsalt teha suure kummarduse aasta 2009 ees. Oli vapustav aasta ja mul on kahju, et ta läbi on.

uusaasta

Supermöll oli! Midagi erilist-erilist nagu ei teinudki, aga seltskond oli just õige ja kuidagi suutsin kella 8ni hommikul end ärkvel hoida. Olen uhke!

Olime Jänedal. Sannu mingis suvekodus. Meeldis väga see autodekolonn, milles me liiklesime. Nii sinna kui tagasi.

Ilm oli sjuuuuper ja kõik oli viispluss.