Oleme siis Tuuli ja Lauriga nüüdseks juba paar kuud teinud promootoritööd. Ikka kaubanduskeskustes ja endiselt pakume inimestele proovisõitu Volkswagen Tiguani või Golfiga. Golf endiselt läheb kõigile paremini peale, aga ega Tiguanistki üle ei vaadata.
Aga millest ma tegelikult kirjutada tahtsin on see, et issand jumal kui palju on olemas ebaviisakaid inimesi! Ma mõistan, et kellelegi ei meeldi, kui midagi pähe määritakse, aga mina olen alati olnud inimene, keda reaalselt huvitab, et mis siis seekord pakutakse? LHV poisid tunneme me alati ära, nemad on juba aastaid (?) meie keskustes kliente püüdnud. Ja isegi neile ma naeratan ja reeglina jään ikkagi seisma ja kuulan ära, mis neil öelda on. Seda tegin ma ka enne ja nüüd, tehes ise sarnast tööd, teen ma seda veel kindlamalt. Sest ei ole midagi hullemat, kui inimesed, kes sinust mööda vaatavad.
Jep. Minu number üks ärritajad on need, kes reaalselt teesklevad, et nad ei kuule sind. The hell? Ma tean, et sa kuuled mind, mul on väga selge ja kõlav hääl. Kas on liiga palju palutud, et sa kasvõi hetkekski mu poole vaataks, et ma ei tunneks end nagu läbipaistev kummitus? Meie teema on see, et me jalutame inimesega natuke maad kaasa (proaktiivsus!), kuna kõik ei ole nii viisakad, et seisma jääda ja kuulata. Ja ilmselgelt tekib päris rumal tunne, kui inimene ei raatsi isegi märku anda, et sa ta rahule jätaks, vaid reaalselt IGNOREERIB sind, samal ajal kui sa talle kõrva sisse räägid.
Teisel kohal on vast inimesed, kes ei vaevu kuulamagi. "Ei, aitäh, ma ei taha mingis küsitluses osaleda." ütles mulle mööda tuhisedes üks naine alles eile. Küsitlusega pole meil midagi pistmist. Väga paljud ei kuula üldse vaid ilma, et nad laseks meil lauset lõpetada, ütlevad nad juba "ei!" või raputavad pead. Okei. Kui ei taha, siis ei taha. Aga on ka olukordi, kus inimene tuleb ringiga tagasi ja mainib, et tegelikult ta siiski hakkab ju uut autot ostma ja uurib mis me siis ikkagi pakume. Muidugi naeratame ja anname tema esialgse ebaviisakuse andeks, aga vastik tunne jääb ikkagi sisse närima.
Keskmine eestlane võiks olla veidi rohkem avatud uutele pakkumistele! Kedagi autot ostma me ju sundida ei saa, seda me ei tahagi. Aga tegemist ON hea pakkumisega ja inimesed, kes satuvad meie teele just siis, kui nemad otsivad oma perre uut sõidukit on ilmselgelt tänulikud, et me seal oleme. Aeg-ajalt on autovalik juba tehtud nii, et teisi samaväärseid autosid proovitud polegi. Ja selle pärast meie eksisteerimegi. Et aidata inimesel teha õige valik nii, et ta ka teiste automarkidega sõitnud on.
Aga muidugi ei ole ka siin kõik nii leplikud ja huvitatud kui mulle meeldiks. Päevas mitmeid kordi võib kuulda, kuidas keegi on Audi-usku, või sõidab ainult Mersudega, või siis näitab mulle oma BMW võtmehoidjat ja muidugi pean ma sealt välja lugema, et ainult Bemm on sõiduväärne auto. Hästi. Me üritame LIHTSALT panna teid proovima ka teistsuguseid autosid. Ma armastan Mersusid, aga ometigi leian ma, et Volkswagen teeb häid autosid. Leian, et avatud silmaring autode koha pealt on ainult hea!
Lõpetuseks ütlen, et ikka igasuguste inimestega puutume seal kokku. Kui palju on meil seal mehhaanikuid läbi käinud, kui paljud leiavad, et Volkswagen on JAMA (aga õigustada seda teemat ei oska)... Tuju teeb heaks see, et seal on ka mitmeid inimesi, kes siiski tahavad proovida ja usuvad sellesse autosse. Samamoodi inimene, kes raatsib seisma jääda ja minu jutu ära kuulata. Ja isegi kui ta ütleb mulle lõpuks "ei" on ta olnud minu vastu viisakas ja saab minu silmis plusspunktid. Oleks vaid kõik sellised...
