Wednesday, December 29, 2010

elu muutub.


2010 on kohe-kohe lõppemas. On olnud suhteliselt tore aasta. Tegelikult ei ole see veel kokkuvõttev entry, pigem nagu selline melanhoolne ja kurb "meenutan aega, kui mul veel oli roommate," kes täna välja kolis.

Ei tohiks olla põhjus, miks oma silmad peast nutta, eks? Ja ometigi on terve päev siukse vastiku emopilve all möödunud.

Meenutan ilusti kõiki siin veedetud aegu. Meil oli Hardoga eile ilus õhtu, kus me jõime end purju ja vaatasime filme ja mängisime kahekesi joomismängu. Tipp on vist see, et me joonistasime terve suuretoa akna täis pisikesi südameid, meie nimetähtedega (ja Alfa nimetähega ka) ja noh, suutsime elutoas jätta jälle mulje nagu oleks üle käinud sõda.

Ma olen ikka veel nii kurb, aga elu läheb edasi ja noh. Inimesed ja olukorrad muutuvad. Vihkan muutust nii palju, aga samas ilma ju ei saa...

Wednesday, December 8, 2010

be my only




doesn't get much cheesier than this, aga see on NIIII freaking nunnu laul, et ma kohe pidin seda jagama

Monday, November 29, 2010

nädalavahetus ja talv ja jutud


Nii. Täna on esmaspäev. Esmaspäev, mil ma olen kodune, voodine. Koristasin end lollakaks (noh, pesin ära mingi miljon taldrikut ja klaasi) ja üleüldiselt olen tagasihoidlik ja majast ei välju.
Nüüd istun siin. Ennu on ka. Põletame jõuluküünalt, mille Mattias ja Tiiu mulle kinkisid (musid!) ja mida niiiii raske Škodast kätte oli saada, aga siin ta nüüd on ja põleb ja loob jõulumeeleolu.

Nädalavahetus oli kena. (NV all pean silmas N-P) Neljapäeval veetsin meeldiva päeva Rixuga. Käisime lemmikloomapoodides linde ja kalu vaatamas, shoppasime koos ja siis näitas ta mulle ilusat vaadet Pirita peale kui autoga sinna treppide juurde minna. Ja üleüldiselt nautisime Mersuga jälle talvevõlusi ja maa peal asetsevat jääd :D Õhtul saime kokku ka Tiiuga, kellega sai Toompeale minna ja kakaod joodud ja veel ilusat Tallinnat imetletud. Mõned tunnid hiljem kohtusin ka Matsiga, kes mulle külla tuli ja õhtu mõnusaks tegi :)

Reedesel päeval käisime Matsiga vanalinnas jalutamas, jõuluturgu otsimas (leidsime, a see oli ikka veel suletud :o) ja üksiti külmetasin kõik kehaosad ära. Ja õhtul oli minijooming Tiiu, Kalle, Ennu, Kaspari, Lauriga, mille Hardo tegi põnevaks seoses sellega, et tuli ka ja tõi pokkeri. Whoot! Ma ei ole kindel, kes võitis, aga Tiiu kaotas 9 krooni :D
Hiljem, kui Kaspari Lasnamäele viisime käisime üksiti McDst läbi ja siis sõitsime Pärispeale, et ostetud sööki süüa. Ööseks läksime Koplisse, kuna Hendrikul oli ju sünnipäev!



Hommikul oli vahva oma autot lume alt välja kaevata. Päev möödus Kampuste ja teistega sünnipäevaasju ajades. Õhtul oli TOOGAPIDU!


Ja pühapäeva veetsin Tiiu ja Matsiga ja õhtul saatsin nad rongi peale (Tartu on nõme :() ja viisin auto Jürisse, naljakoht on see, et mersuvõti oli škodas, millega Hardo mulle järele tuli ja auto avastas seda alles Jürisse jõudes, naiss!

Kõik on ikka veel hästi :)

(PS: Mersul sai 456000km täis! Natuke veel, 500.000 ei ole enam kaugel!)

Monday, November 22, 2010

Sunday, November 21, 2010

Heade Mõtete Linn

Tartu on vahelduseks üks ütlemata meeldiv linn. Olen siin olnud reedest saati ja nii tore ja mõnus on olnud.

Reede õhtul tegime Tiiu ja Matsi korteris soolaleivapeo. Ütlen "tegime," kuna terve peo vältel olin mina tublim host kui Tiiu ja Mats kahe peale kokku. Seltskonnad eraldusid kaheks (Pluss Tiiu+Skype) ja olin vapper ja jooksin mitme toa vahet. Peo alguses saime Tiiuga veel Oskaril (Mini-Bieber :)) kuskil vastas käidud, mis tundus hea idee kui me veel toas olime, aga õue jõudes... Well. Ütleme, et minu ilusatest Uggidest pole midagi alles, ma suutsin mingi slideda, nii et mu heledad teksad ülisitaseks said ja me saime mõlemad niiii märjaks, et mul on nüüd, kaks päeva hiljem, ikka veel seda meenutades külmavärinad. Brrrr!
Köögitiim sai hakkama seina-akna-kapi-kõige-muu teipimisega ja üldpilt oli päris lõbus. Maika tõi õhupalle, mis ka peomeeleolu lõid. Ja üleüldiselt oi tegelt päris vahva.






Eile õhtul tegime Tiiu ja Matsiga parima filmiõhtu ever. Näitasin neile Facebooki filmi ja sõime megasuuri pitsasid ja jõime cocat ja apelsinimahla ja öösel, kui Tiiu kustus, vaatasime Matsiga veel Toy Story 3e ja Ghost Shipi ka ära. Mõnza!



Huvitav fakt on veel see, et me oleme selles ajavahemikus suutnud ära lõhkuda lambipirni, teleka ja fööni. ?! Mingid jutud käivad, et Tiiu sai oma ukselingist ka jagu.

A muidu on Tartu on see NV mõnza :)

Thursday, November 18, 2010

hundud



Sümboolika-Hundid! :D Esimene reaalselt lõpetatud pilt kahe aasta jooksul. Olen uhke! Ja endiselt Disney-imiteerija, aga suck it. Mind ei koti. A ja emotsioonid panevad mu joonistama, Naiss, et mul pole kahe aasta jooksul olnud piisavalt positiivsust ega negatiivsust sees, et seda väljendada.

Ei tegelt ma ei oska eriti midagi targemat öelda, peale selle, et olen endiselt on cloud number nine! Yay!

Saturday, November 13, 2010

elu on lilll


Eile oli vapustav õhtu. Nagu nii vapustav, et ma olen täna sellise pilvekese peal ja mu pea on igasuguseid põnevaid mõtteid täis ja noh, muidugi ma mõtlen üle ja nii nagu ikka, aga samas I Don't Give A Fuck!

Käisime Matsi juures, pidasime tema sünnipäeva (olin ainuke lohh, kes talle kingituse viis ja isegi ümbrikut ei hankinud :() ja jõime kõike head ja paremat ja noh, ma hästi ei mõista küll miks, aga mingi kell 1 leidis keegi, et LÄHME ÕUE. Vihma sadas. wtf. JA läksimegi ja chillisime märja vihma käes ringi ja mingi hetk leidsime, et läheks koju (kui oli kaks korda Levika ees seistud ja linnale paar tiiru peale tehtud) ja kodus chillaxisime edasi ja kell seitse saime magama.
Kell üheksa hakkas Tiiu kõiki vapralt äratama. Tubli, Tiiu!

Hetkel on hästi ja kui kõik ka hästi jääb siis on mu elu võtnud hetkel sellise pisikese uphill turni :)

Yay!

Wednesday, November 10, 2010

today i feel like not doing anything...

Täna on selline laisk-laisk päev. Ma küll ärkasin äratuskella peale kell 06:00, 06:30 (suutsin telefoni selle ajal voodi taha lennutada, niiet Hardoga koos ühise nõu-jõuga voodist väljumata selle seinast eemale lükkasime), 07:00 ja 07:15... Siis läksin pesema ja tagasi tulles ja Hardo kõrvale viskudes uuesti ja kuuldes, et kuidas ma kooli plaanin jõuda, tipptund on ju, sündis otsus, et no ma ei lähe siis. Nagunii tahtsin selle tunni ära anda ja andsingi tegelikult.
Ja tänu sellele on mul väga laisk periood, aga no sobib äkki üheks korraks selline. Esmaspäeval on Suhtlemispsühholoogia, teisipäeval Sissejuhatus Sotsioloogiasse ja neljapäeva Anatoomia-Füsioloogia. Uhke! Vaba kolmapäev+reede!

Nii. Hardo pidi ju minuga koos oma päeva kell kaheksa alustama, aga kuna mina nii üle lasin siis algas tema päev ka alles kell kümme. Selline üksteise tagasihoidmine meil ongi kusjuures, sest kui üks leiab põhjuse miks mitte üles ärgata ja ta suudab teist selles veenda (mis ei ole usually raske) siis me ei ärkagi.

Anyways, täna pean ma käima Kristiine Keskuses ja ostma endale Terranovast mõnusa kudumi (eestikeeli siis siukse villase kleidilaadse asja) ja siis ülejäänud päeva plaanin ma seesama mõnus asi seljas eksisteerida.
Eile said poest ostetud, lisaks kõigele muule (arve oli vapustavad seitsesada krooni, mille me pooleks tegime) ka kaks pitsat, mis me tänases pizza-date raames ära peaks sööma. Enne seda on ofc vaja koristada ja nõusid pesta ja oooaaaaagjrtyg.

Või siis ma lihtsalt ei välju voodist ja loodan, et keegi mind siia segama ei tule.


Wednesday, November 3, 2010

i will key your shit

Kuigi pean tunnistama, et rohkem viimasel ajal jobude otsa sattunud ei ole, soovin siiski, et mul oleks pisike kaardihoidjatäis selliseid, et ma saaks neid inimestele kojameeste vahele pista. Täiesti geniaalne ja kaunis kaardike. Peaks laskma teha, raske ta ikka olla saab? :)

Ülikooli uudised: Ma sain mõlemad eksamid läbi ja sõltuvuskäitumise isegi B :D Niiiiivahva, tähendab, et ma ei ole eluluuser ja saan ülikooliga hakkama! Whoo! (Nüüd kardan ainult sessiperioodi, kus mul tubli 7 eksamit juba reas on).

Ja kuulame täna seda laulu. Ilus laul, vaatasin ühte Grey Anatoomia osa, kus see mängis ja noh jah.
PS: Kas keegi teab mingit appi vmt, millega saaks siia blogisse panna muusikat ilma nende rumalate Youtube videotega? Öelge mulle ka.

Sunday, October 31, 2010

pildid

Nüüdseks on filmivõtted lõppenud, mina olen endiselt nohune-köhane ja Ennu on alustanud uue filmiga, mille raames on mu köök geipornot täis kleebitud ja mul ei lubatud tühje mäki-hessipabereid ka ära visata. Põnev!


Saturday, October 30, 2010

the last song

Täna tuli Ennu siia filmi tegema. Kuna mul on apparently pöörfi korter, tema filmi jaoks siis, siis tegid nad Elisega selle korda, filmi jaoks toodi siia palju raamatuid ja toalill ja üldse tehti siukseks indie-boheemlaslikuks ja mis kõige ägedam: Mu valge-valge seina peal on suur projektor!!!

Kuna kardinad võeti ka eest ära, siis enne avastasime, et õue minnes on täpselt näha ja see näeb ilgelt äge välja ja kõik Kristiine alkaššid, venelased ning pensionärid saavad imetleda minu imetoredat projektorit seina peal. Whooo.

(Homme panen pildi ka, hetkel on see lugu, et telefon on teises toas ja ma olen paraku liiga väsinud, et seda tooma minna)

Muidu olid siin Ennu ja Ivo ja Elise ja Doris ja Hardo ja üleüldiselt siuke mõnus õhtu oli. Mul on siiski kahju, et ma Tartu ei saanud :( Aga noh, there's always the next weekend, võisiis nädala sees juba, kui mu kurk järele annab.

Täna kuulame ka Starsi! Ma tahaks peaaegu täiesti oma entryt teha sellele, kuna see on ka niii ilus laul ja on tegelt suht kurblik ja ei lähe üleüldiselt selle postiga kokku, aga noh. Olen kokkuhoidlik ja laisk ja ei viitsi uut entryt teha.


This is the last song that was ever written
After this, nothing will rhyme
This is the last time that you'll ever see us
After this, you're gonna go blind
This is the last time that there'll be a last time
You'll wake up to the day without it
This is the last time that you're gonna lose someone
After this, it's you and your friends
It's you and your friends

This is the last song that was ever written
Melody is over and done
All of the words we sing erase each other
You only need songs when you're young.
There was a strange goodbye outside the station.
There was a letter three weeks later in the mail
We didn't know we knew you 'til we lost you
You tried to leave us all alone, we wish you had failed

We're gonna sing a song without words
And a tune you haven't heard in a long time
Not since the year you were two
And she sang to you in the wintertime
And it goes la la la la

Thursday, October 28, 2010

vanad head bemmivennad :)

So. Tegime siis täna ära "Sissejuhatus psühholoogiasse" eksami, eks. Mõtlesin, et olen hea sõps ja kuna mul on hetkeseisuga auto, siis viskan Evelini koju ära!

Kooli parklas, aga, tuli välja, et ei ole see olukord nii iisi midagi. Mind oli robustselt kinni parkinud mingi jobukas oma bemmiga. NOH. Ootasime natsa aega ja käisime seal ümber ringi. Siis helistasin politseisse, et uurida wtf. Lubati proovida kontakteeruda. Käisime vahepeal kakaod ostmas ja tagasitulles oli bemm ikka veel seal!
Vahepeal käis üks meesterahvas uurimas, et mis te noored nii nõutud välja näete siin! Ja siis kommenteeris, et isegi tema ei saaks mu autot sealt kätte ja küll mõni mees on ikka munn. Jeap.

Pärast seda, kui oli möödunud tubli tunnike ja tehtud veel üks kõne Europarklasse ilmus minu auto kõrval seisva audi omanik, kes tuli enda sõidukist mingit kotti tooma. Woah! Võimalus! Härra eesti keelt küll ei rääkinud, aga sai meist aru, ajas enda auto eest ära, mina sain enda auto kätte ja tema heal soovitusel jätsin bemmivennale salvava kirja kojameeste vahele.

Woah. Tunnike mu elust jälle raisus!

Muidu olen haige. Pidin täna Tartu minema, aga kae nalja, nii hästi mul ei läinud. Katse2 on homme! Hetkel leban voodis, kahe teki all, paks sall kaelas ja pidžaama seljas, ning kuulan Wait. Think. Fast. nimelise artisti "Look Alive" lugu, aga kuna kahjuks, seda Youtube keskkonnas ei leidu, panen teile Starsi "Dead Hearts," sest see on mu teemalugu 2 täna õhtul. Enjoy!

Friday, October 15, 2010

Wednesday, October 13, 2010

Õhtusöök viiele, nädal 2

Nagu kõik mu ustavad lugejad kindlasti mäletavad, alustasime me eelmisel nädalal uut ja vahvat võistlust, a la Õhtusöök viiele. Kes ei mäleta, siis SIIN on esimese nädala kokkuvõte.

Eile oli siis minu ja Hardo kord hea impression jätta! Kuna ta tolgendas mul väga ees ja ei tahtnud kohe üldse aidata, siis saatsin ta poodi punase roosi ja lambipirni järele. Ise tegin valmis toorsalati peekoni ja caesari salatikastmega ja üksiti vaaritasin meie külalistele riisi ja sojakastmes tehtud kana. Joogi koha pealt olin selline lihtne mats ja kasutasin sünnipäevast ülejäänud cocat.
Hardo tõi poest küüslauguleiba ka (mis oli varastatud idee eelmisest nädalast!) ja provides väga palju kommi minu Geiša šoksi kõrvale.


Mallu ja Sillu olid rahul! Mallu oli salatist nii naksis ja mina olen ka rahul, et nad rahule jäid :D Joosep oli ka kaasas ja aitas Alfal tublisti igasuguseid klaase ümber ajada.


Me jätkasime oma õhtut Scrabblega. Naljakoht on see, et ma ei võida kunagi ja nende kolme raundi jooksul võitsin kaks korda :D Jeee. Pärast seda mängisime peitust. JAH, minu kahteoalises korteris! Kapp oli põnev valik, mis igal korral kasutuses oli ja muidugi hiilgas Hardo sellega, et peitis end madratsi alla (kust Mallu teda ei leidnudki :D)


Ja kuna Silver vahepeal ära käis, siis õnnestus meil talle tillikas teha. Keerasime kõik maja kellad, kõik telefonid kaks tundi edasi. Kui ta naases suutis Mallu sujuvalt ta käekella seisma panna ja ka tema telefonikella keerata. Ja kõige pullim on see, et Sillu jäi meid uskuma. Kuni selle momendini, kui ta autosse jõudis ja sellega isegi mingi maa maha sõitis, enne kui talle kohale jõudis :D

Peaks ütlema, et vahva õhtu oli ja naljakas on see, et me kõik ju täiskasvanud inimhinged. Pidime veetma korraliku, rahuliku õhtu ja ometi nägi mu korter välja nagu sealt oleks sõda üle käinud...

Tuesday, October 12, 2010

eva vananes 21seks


Ja ongi nii. Eile sain 21 aastat vanaks ja tähistasin "väikese istumisega," millest sai suurem pralle ja täitsa tore oli!




Sain nii palju armsaid kingitusi: soojadpehmed sussid Gerdalt, Hardolt, Sillult ja Priidult; dashboard doggy Ivolt(oleks mul vaid auto!); Kristiine kinkekaardi, mille eest hommikul süüa sain Maikalt, Jussilt ja Mari Liisilt; kiisupesa-kraapimisposti Mallult, Sillult, Reginalt ja Kikult ning suure kotitäie igasuguseid põnevaid jooke Tiiult ja Gretelt ja pisikese-armsa märkmikukese Beritilt.




Palju kallistusi ja palju toredaid hetki, palju toredaid inimesi. Hendrik veetis minuga ka järgmise päeva hommikupoole, tegi selle ilusaks. Kuulasime Disney ja muusikalilaule, koristasime ja siis käisime koos söömas ja vahva oli.




Ja nüüd olen kodus ja jälle üksi ja vihma sajab ja mulle eriti ei meeldi olla üksi, aga samas nagu vaheldus on ju heaaaa?




James Blunt loob täna moodi. See laul on nii õige ja nii täppi mõne koha pealt ja olen olnud päev otsa täielikus tusatujus (ärge küsige, ma tõesti ei tea miks), aga see upbeat muusika teeb tuju paremaks. Jee.

PS: Kasiinosse ei jõudnud :(

Saturday, October 9, 2010

šampapidu vol2


Eksisteerin.

Eile leidsime, et on aeg tähistada. Tähistasime sellega, et ostsime poest 10 29.- šampusepudelit ja tõime need kõik koju. Kutsusime mingid kamraadid külla ja tähistasimegi. Siis läksid kõik koju ja noh jah.

(Pildil siis Sillu, paksudevihkaja Mallu ja üks paks)

Natuke aega tagasi helistas mulle Hardo, kes tegi selgeks, et täna tuleb šampapidu vol2 ja joome ülejäänud šampuse ka ära. Koristamisel pole mõtet kuna "siis pidu nagu läheks edasi!" Kahjuks mina seda mõtet ei jaga ja hetkel istun ja kogun hoogu, et hakata siiski koristama, kuna üldpilt on päris rõve (näete?)

See on tegelikult suhteliselt leebe pilt, kuna ei paista külmkapi peal olevad 12 tühja alkopudelit ning ei paista virn pesemata nõusid ja üksiti ei paista ka tükeldatud sai kraanikausi ees, mis Alfa arust on kohustuslik disainielement.

Ühendasin iPodi telekasse ja panin "toprated, bitches!" playlisti peale ja hetkel teeb Caspa mingit muusikat ja mina istun ja kogun ikka veel hoogu koristamiseks. Palju lihtsam on ju blogisse postitada. Ja Hardol ja tema sõpradel läheb ilmselt kaks miljonit aastat aega ka veel, kell on ju alles kaheksa saamas.

Thursday, October 7, 2010

Modellid ja hape

Täna käisime, YOU GUESSED IT, Mallu juures! See vana jobu oli meile valmis teinud suure snäkilaua ja ilmselgelt üritas üle teha meie järgmise nädala dinneriõhtut, mida isegi juhtunud pole veel :(
Anyways olid mingid kalaleivad ja basiilikusaiad ja kannus oli HAPE (Y)
PS: Mallu ostis uued 10.- dressipüksid! Pean ka kähku midagi samalaadset leidma, muidu meist ei saa korralikke trennibuddysid!

HHHAAAPPPEEE


Parima modellinäo auhinna saab Sillu, Hardo võidab originaalseima poosiga. Mallu saab lohutusauhinna...


Kiisupoeg kapi otsas 8D

Wednesday, October 6, 2010

Dinner.

Alustasime täna uut (iganädalast?) traditsiooni! Käisime Hardoga Mallu pool Mallu ja Silluga dinnerit nautimas. Mallu oli valmistanud maitsva eine friikartulitest ja ahjukanast. (Ja Mallu all ma pean muidugi Silverit silmas, kuna tema tegelikult vaaritas.) Istusime köögilaua ümber, rüüpasime kahekümnekahe kroonist šampat ja kuulasime Raadio 2te. Üksiti said diskuteeritud kõik olulised teemad (pensionifondid ja see, et Mallu kippus minestama ja muidugi see, millal keegi viimati "läga pani").
Hiljem mängisime Eesti Lauamängu, kus ma kaotasin :(
Järgmine nädal on meie kord. Veidi kurb, kuna ma kohe üldse ei oska süüa teha, aga olen otsustanud, et minu baarileti peale tuleb selleks korraks kindlasti hankida vaas punase roosiga!

Kaasas oli ka kasulaps Alfa, kes pidevalt Joosepiga maadles. Joosep on ilmselgelt on-top tüüp, sest ta ei jätnud vaest Alfat hetkekski rahule ja ronis tollele kogu aeg selga. Korralikud hüpped ja vinged manöövrid, anyways. Loodan sellest kõigest, et Alfa vähemal magab nüüd öösel korralikult ja ei näri minu varvaid.
Varastasime Joosepilt ka laes-oleva-kummi-küljes-rippuva-kellukese, mida mu kiisu juba viimased viis minutit meeleheitliult püüdnud on. Loodan igastahes, et ta sellega terve öö ei mängi, sest see pidev tilin käib korralikult kõrvadele.

PS: Päeval käisime Marianniga verd andmas! Nüüd näeme välja nagu me oleks koos süstimas käinud :)

Pilte ei ole sest Hardo unustas mu telefoni oma autosse ja ma kohe üldse ei viitsi seda ära tuua :(

EDIT: NÜÜD ON PILT KA :O

Tuesday, October 5, 2010

Thursday, September 23, 2010

elisa


Osad Elisa kliendid on saanud viimaste päevade jooksul liba-sõnumi, kus neid kutsutakse üles saatma SMS-i eritariifsele numbrile 15154. Sõnumi saatjale lubatakse kõneboonust, mida klient tegelikult ei saa.
Kahjuks on tegemist kelmusega, kus meie klientidelt üritatakse raha välja petta.
Palve kõikidele klientidele, et ärge palun saatke sõnumit numbrile 15154, kui olete saanud allpool mainitud sõnumi. Tegemist on pettusega!
Sõnumi saatmine numbrile 15154 maksab 51 krooni. Seni on sõnumile vastanud vähesed Elisa kliendid. Kõikidele neile klientidele, kes siiski saatsid numbrile 15154 sõnumi, teeb Elisa automaatselt tasaarvelduse.

Liba-sõnum on järgmise sisuga:
„Olete saanud boonust konelusi viimase kuu summas 349kr, aktiveerida boonus, saata tasuta sms tekstiga „inf id97859260" (ilma jutumarkideta) numbrile 15154. Tanan teid!"
Sõnum on välja saadetud välismaa sõnumikeskusest ning saatja number on olnud kas „emtbonus01" või „telebonus".
Mina sain ka sellise kirja. See oli mõnus wake-up-call kell üks päeval. Ma olin niii naksis, et jouuuu 315.- boonust! Küsisin Hardolt, kes ei teadnud asjast midagi. Küsisin isalt, kes ei teadnud asjast midagi. Isegi Evelin ei teadnud!
Ja noh, googeldasin. Ilgelt nõme :(

Ilma rahata inimeste üle ei tohi niimoodi nalja heita!

Monday, September 13, 2010

Joršid

Niiet jalutasin täna koolist koju. Käisin Stockmannist, sain kinkekaardi Rootsi Kruiisile ja uurisin siis mingit lambibussipeatust, lootuses, et number 16 viib mind koju. Ja siis ma avastasin, et mul ei ole telefoni taskus enam. Teises taskus ka mitte. Püksitaskus ka mitte. WTF. JUST oli käes ju ?!
Uurisin siis ringi siin ja seal ja ei leidnud. Niiii mures olin. Ja siis silmasin mingit dressides, adi tossudes, koledat joršši minust möödumas. Ja mõned meetrid eemal maas mingit vidinat. Minu telefon!
Ja muidugi Jorš nägi seda ka. Ah! Jooksin talle järele ja nägin kuidas ta selle üles korjas, juba klahvilukugi avas ja siis ma tegin oma julge movei. Surusin end talle vastu külge ja küsisin "Vabandust, kas see on telefon? Jaa! See on minu telefon..." Ta nägi NIIII ehmunud välja :D Ühmas midagi, viskas mulle kähku mu telefoni, kiirendas oma sammu ja kadus mu silmist.

Nii kohutav sest ma nii kartsin, et ta võtab selle endale. Ei võtnud. Mul on jälle telefon! Jee!

Thursday, September 9, 2010

ülikool on ikka veel tore

Eile oli meil Psühhide tutvumispidu kohakeses nimega Kompott. Jõudsin kohale tubli poolteist tundi hiljem, kuna ei suutnud oma pangakaarti üles leida kodust.

Magasin maha põneva tutvumismängu, aga see-eest avastasin, et (nagu ikka) on lihtsaim viis sõpru leida minna inimestega õue suitsule kaasa. Suur suitsetaja ma küll pole, aga eluaeg on Krahli, Levika ja teiste samasuguste suitsuruumid olnud kohad, kus ma oma nikotiinikust sõpradega kaasa chillaxin ja selle käigus uusi tutvusi saan. Hakka või suitsetama...

Arvan, et enam ei tohiks tekkida olukorda, kus ma seisan loengueelsetel minutitel ukse kõrval ja näpin käes mobiili, kuna kellegagi pole rääkida, sest ma ei tunne kedagi. Loodetavasti jäid nimed ja näod piisavalt meelde.

Tänane "Sissejuhatus psühholoogiasse" hakkab alles kell 16:15 ja ma arvan, et praegu on aeg veel paar tunnikest magada. Üksiti peaksin endale öö-töö sebima, kuna kõige varasem loeng on esmaspäeviti, kell veerand üks, ja ülejäänud päevad on kas kahest või neljast. Päeval aega magada küll ja küll!

Monday, September 6, 2010

ülikool on tore

Keskaeg ja demonoloogia
Eksortism – kurja vaimu väljaajamine. Usuti, et psüühikahäired on täna “kurjale vaimule”. Palvetamine käis ravi alla, nt. Deemoneid ka uuriti. Apparently kannatasid külma käes ja siis, et sooja saada, tungisid inimese sisse. Ja tekitasid vaimseid haiguseid. Kuna kurat on uhke, siis oli ravi kohati selline, et inimest sõimati. Samamoodi piinati inimesi. Vahel põletati ära, inimene sai surma, aga vähemalt polnud enam kurjast vaimust vaevatud :)
Ma sain täna nii palju targemaks :D Üksiti on mul nüüd selline loeng nagu Sõltuvuskäitumine, kus me hakkame uimastite ja narkomaania ja igasuguste teiste samasuguste kohta õppima :D Ja see on niiii tore.
Kuna ma sotsioloogia lükkasin sügise teise poolde, siis on mul homme ainult 1 loeng ja see on sõltuvuskäitumine ja hakkab kell neliiiiii :D Niiiiiitore.

Aa ja üleüldiselt oli täna nii vahva ja noh, ma ei saa veel öelda, et JEEEE uued sõbrad, aga jaa ma tutvusin inimestega ja ülikooli koha pealt olen väga naksis ja kõik on ilus ja tore. Loodame, et see nii ka jääb!

Saturday, September 4, 2010

järgmine hommik

mul on niiiiiiii halb olla, tahaks oma organid välja ropsida :(

üksiti, wtf.

4:01:06 PM eva: viisin prügi välja
4:01:14 PM eva: ja mu vene naaber kes dressides ringi tshillib
4:01:18 PM eva: nipsutas sõrmi ja ütles mulle midagi
4:01:26 PM eva: ma olin siuke eeee aaa ???? ja siis ta lehvitas käega ja lasi mul minna
4:01:27 PM eva: ?! :D

Friday, September 3, 2010

wowowoaa

Terve suve peale kaks entryt! VINGE!

Ma niiväga tahaks ju teid selle blogi kaudu oma eluga kurssi viia, aga üldse ei viitsi, kui on olemas Facebook ja Twitter ja see, et ma MSNis ja väliselus aktiivne ja tubli noor olen!

Suviiiiiii oli vapustavvvvv. Eurotrip ja jutud ja kõik.

Nüüd hakkan ülikoolipinki nühkima. Käisin täna Psühholoogia infotunnis, kus oli palju rõõmsaid nägusid, paar kust-ma-neid-tean-tuttavat-vist (ikka veel ei tea kust ma neid tean!) ja kus ma vist isegi ühe sõbra sain juba.

Oojaaa aga samas mul on kodus nii külm ja kohutav. Istusime hommikul Riksuga baarileti ääres, mõlemal miljon riideeset (nahktagi ja erkroosa hommikumantel included) seljas ja teetassid näpus. Lõdisesime kuna nii kuradi külm oli. JESS, KESKKÜTE!

Ja kassi võtsin ka, keda kõik juba näinud ja ninnutanud on. Mingil põhjusel kuseb see idikas ikka veel esikupõrandale, aga loodetavasti juurin selle tast varsti välja. Baarileti peal ta enam (avalikult) ei käi, kuna kardab veepritsi :D

ps: Mul ei ole ikka veel autot ja see on nii jube, kuna täna trippisin vihmavarjuga läbi tuule-tormi-tuisu-möllu kooli, lõhkusin vihmavarju ära ja kooli isegi ei jõudnud :( Fuckyou, ühistransport! Tahaks isiklikku autojuhti (kuna TLU juurde ei saa kuhugi eriti parkida).

Aitab nüüd. ÄKKI VÕIBOLLA ma hakkan seda blogi tihedamini updatema.

Friday, June 18, 2010

and i will get lonely


I will rise up early and dress myself up nice
And I will leave the house and check the deadlock twice
And I will find a crowd and blend in for a minute
And I will try to find a little comfort in it

And I will get lonely
And gasp for air
And send your name off from my lips
Like a signal flare

And I will go downtown, stand in the shadows of the buildings
And button up my coat, trying to stay strong - spirit willing
And I will come back home, maybe call some friends
Maybe paint some pictures, it all depends

And I will get lonely
And gasp for air
And look up at the high windows
And see your face up there



Thursday, June 10, 2010

Tuesday, May 25, 2010

oh, oh oh, oh ooh


Me käisime Pärnus eile Gerdaga. Täitsa spontaanselt taaskord. Ja vedasime Erki ka kaasa.

Seda laulu sai paljupalju kuulatud, ei teagi miks. Aga arvan, et see jääb nüüd igaveseks minu käisime-kord-pärnus lauluks.

Armas ja tore tripp oli. Õhtune Olerexi kõndimine võttis aega 45 minutit. Naljakas, sest et selge peaga hommikul üksi sama marsruuti läbides (ja Pärnu päikest nautides!) läks mul aega poolteist tundi.

Friday, May 21, 2010

paldiski


Ilus elu. Elu ilus.

Me käisime eile Paldiskis. Tähendab. Jah.

Õhtu algas Tiiuga Grete juures BBQl. Palju süüa ja palju grilli ja päikest ja kõike ilusat ja paremat. Aga see ei olnud minu seltskond, Tiiu oma eriti ka mitte niiet tulime tulema. Tema sai Ennuga kokku, mina kohtusin Sassi maja taga Rixu, Gerda, Hardo, Beriti, Siimu ja Priiduga. Noh, muidugi Sassi ja Kudisega ka.

Õhtust arenes välja plaan minna Paldiskisse. Miks sinna? Aga sellepärast, et see pidi väidetavalt ghost town olema. Vahva! Mõeldud tehtud. Mersutiimis olime mina, Rixu ja Sass. Škodatiimi juhtis Hardo, kaardilugejaks oli Gerda ja Berit elas vist niisama kaasa. Tegime võidu Paldiskini ja kuna me suutsime valest kohast ära pöörata juhtus nii, et kümmekond minutit enne Paldiskisse sissesõitmist saabus MMS Hardolt, pilt Paldiski sildist. Olime üllatunud ja leidsime, et okei. Sõidame sisse, leiame koha ja kontakteerume nendega. Möödus võib-olla veel 15 minutit, kui tee viis meid Pakri tuuleenergiaalale. Kaugelt paistsid tuulikud silma ja no muidugi tekkis mõte minna neid lähemalt uurima.
Kohale jõudes nägime ühe tuuliku all juba autotulesid ja kes muu, kui Škodatiim ootas meid seal ees. Täieti puhtjuhuslik kokkusattumus oli see, kuna sinna kohalesõitmiseks pidi päris mitme lehmaraja vahel valima. Üllatus oli mõnus, muljetasime oma reisist ja siis asetas Rix teki maha ja lamasime kambakesi sinna peale ja vaatasime tuuleveski keerlevaid lapakaid. Tähistaevas oli, ilm oli mõnus ja tunne oli lihtsalt vapustavalt hea.

Hiljem sõitsime ringi, leidsime ühe mahajäetud mõisa (koolimaja? korterelamu??) ja trippisime seal sees ringi oma häguste mobiilivalgustite ja digikate välkude abil. Rixu ja Sassiga sattusime kuhugi lehmarajale, mida nimetati Muulamägedeks, vist, ja sõitsime hirmutavalt lähedalt mööda sadama/sõjaväe alast.

Tegime veidi autopeitust/kulli ja mingi hetk põgenesime Tallinna poole tagasi, tehes enne kiire suitsupeatuse Türisalu Pangal.

Ilus õhtu oli.

Thursday, May 13, 2010

soe ilm

Täna oli erakordselt ilus ja soe päev!

Hommikul käisin juuksuris ja sain Salon+is Anna nimelise teenindaja käe läbi väga õnnelikuks. Euronicsi teenindus oli veits vähem kiiduväärt. Nad müüsid mulle klapid, mis ei lähe iPodile taha. Tagasiminnes müüsid adapteri, mis oli täpselt sama nagu see klapiots. Ja kui ma juba kolmandat korda Euronicsi uksest sisenesin, seekord Hardo back-upina kaasa vedades, olid nad lõpuks nõus mulle raha tagasi andma ja uued klapid müüma. Keegi ei vabandanud kordagi ja see oli veidi häiriv, aga noh. Probleem sai lahendatud ju ja mul on nüüd uued kickasscoolid kuularid.

Oma päeva teise osa veetsin nii, et viisin oma armsa e-klassi Arukülla issi kätte, kuna mu auto oli katki. On katki. CDmängija ei tööta, parem esituli ei põle ja ta ei kiirenda, nagu peaks. Üksiti logiseb ta väga kurjakuulutavalt. Ja noh... Paak oli ka tühi :( Loodan ta lähiajal kätte saada. Tegin ta seest isegi ilusti puhtaks, käisin lapiga üle ja korjasin iga viimasegi asja, mis võiks prahina kirja minna, ära. Üksiti olen tänulik sellele, et Hardo matid paar päeva tagasi puhtaks kloppis, kuna see tegi minu töö lihtsamaks.
Kõige kurvem oli südame ja armastusega vahepaneeli kogutud kummikarude väljaviskamine. Me küll proovisime Hardo ja mu vennaga neid hävitada nii palju kui võimalik, aga lõpuks viskasin korraliku hunniku ikkagi ära.

Tagasi linna jõudes sain kokku Tiiuga ja Gretega ja Henrikuga ja Stiinaga. Istusime Toompea vaateplatvormil. Mingi hetk helistas Hardo, kelle suutsin välja vihastada kuna ei saanud hakkama meie asukoha kirjeldamisega, niisiis ta otsustas, et me ei saa kokku. Hiljem, kui seadsime sammud kodu poole, sattusime talle ja Beritile ikkagi kuskil Vanalinna nurgal peale. Kae nalja!Kusjuures vaateplatvormil oli grupp pilusilmseid välismaalasi, kes terve meie sealveedetud aja suure kaameraga filmisid. Enamasti linna, aga natuke meid ka. Loodan, et nad kunagi tõlgivad ka meie teksti ära ja saavad teada, et lisaks nende diskuteerimisele rääkisime me ka näiteks korteritest ja ruutmeetritest ning üritasime välja mõelda, kuidas oleks kõige valutum vaateplatvormilt alla kukkuda.

Õhtu viis meid edasi minu juurde. Pisike plaan oli Pärnu minna, aga kuna seda pulli ma olen spontaanselt ja ohutumalt juba teinud, siis jäi see idee katki. Grete-Henrik-Stiina läksid koju. Mina saatsin Tiiu Tammsaare Statoilini. Mingi hetk sain kõne Hardolt: "Sa oled purjus ja autota eks?" Asi lõppes sellega, et viisin talle tööle suitsu. Vahva on jalutada, kui õues on nii soe ja ilus ja tore!
Pärast Kolme Õe külastamist lasin Hardol end siiski koju tuua. Ja kui ta kummide vilinal kadus mõtlesin, et õhtu on läbi. Nõups, ta naases, et tuua mulle mu telefon ja võtta mult need õnnetud suitsud. Ja siis viskas hommikumantli peale, minul oli juba seljas pidžaama, ja nii me istusimegi õues ukse ees, rääkisime juttu ja tema tegi suitsu.

Leian, et oli üks huvitav ja ilusa päev. Ja sellest tuli üks pikk-pikk entry. Õues sajab vaikselt-vaikselt vihma ja linnud laulavad ja kõik on värske ja ilus. Peaagu et pean plaani uuesti jalutama minna...

Muideks. Tänane teemalugu on mingil põhjusel Brainstormi "Count My Fingers"

Sunday, May 9, 2010

emadepäev

Istun oma vanas toas, Jüris. Olen emadepäevaks siin. Käisime emmega koos surnuaias ja sain transportida oma Torma sugulasi presidendi vastuvõtule. Kusjuures nende enda autoga, mingi manuaaliga mahtuniversaal! Väga vahva on käigukangiga mängida. Viimasel ajal on päris tihti küll siuke "tahaks manuaaaaaliiii..." tunne sees.
Samas pärast nende sõidutamist õnnestus issi auto rooli pääseda (ta ise on välismaal) ja no Mercedes c320 4matic läheb edasi küll.

Üleeile käisime loomaaias Hardo ja Beritiga!

Nägime nii palju vahvaid karvaseid ja sulelisi. Meeldejäävaim vist on üks liivahiir, kes rippus oksa küljes ja kelle pärast me nii nii mures olime sest, et ta tundus tõsiselt distressed olevat. Oma hea pool tundi seisima ja vaatasime ja arutasime, et mis selle loomakesega toimub, kuni lõpuks ta feilis ja ennast adjustis nii, et tuli välja et kinni ta seal küll pole. Lõpetasime kaasatundmise ja lahkusime.
Vahva oli üle pika aja millegi kultuursega tegeleda. Loomaaed on muidugi meeldivam elamus, kui õues on soe ja petting zoo on avatud.

Eile grillisime ja käisime JELENA klubis. Kopli taga lõpus tegime seda kõike. Alustasime Kampuste aias ja lõpetasime trammipeatuse kõrval klubimajas. Sassu feiskari-update says it best:

"Kõige hullumeelsem prääznik senini. Kopli lõpus üheksandat maid tähistavate venelastega Jelena baaris:D Ruslana Wild dances ja Zanna Friske repertuaar:D"


Varsti lähen vanaemale külla ja siis peaks vist Tiiuga miitima.

Aa, mis värk on sellega, et mulle on täna juba kaks noormeest head emadepäeva soovinud ?

2:21:47 PM Ivo: head emadepäeva! :D
2:23:43 PM eva: ?!
2:23:50 PM eva: hendrik hommikul soovis ka
2:23:53 PM Ivo: :D
2:23:53 PM eva: mis teil viga on :D
2:23:58 PM Ivo: we know smth you dont
2:24:02 PM eva: salaviljastus
2:24:06 PM Ivo: mhmh
2:24:08 PM eva: nunnu :D
2:24:38 PM Ivo: oleks ju tore
2:24:46 PM Ivo: kas sa ei tahaks emaks saada

Tuesday, May 4, 2010

good feeling





Kompleksidest saan ka ühel päeval üle. Lihtsalt mitte täna.

Kogu tuba on kirbet kärsahaisu täis, kuna "teeme potis järgijäänud seemetest popcorni!" oli siiamaani selle kuu halvim idee. Kaua see siin kestab, ma ei tea.

Violent Femmes aga on täna vägagi teemas. Naljakas, sest mul on neilt tegelikult ainult üks laul...

Tuesday, April 27, 2010

eileee ?

Üleeile tegelikult.

Ma tegin KIRJANDIT uuesti ja kuna ma ise ei viitsi end transportida siis lasin Riksul end kohale viia. Mainori kõrgkooli eest lahkus ta kummide vilinal, niiet kõik nägid ja ma ei olnud kindel, kas tunda uhkust või peita oma nägu. Ei teinud kumbagi ja naeratasin imalalt ja jooksin uksest sisse.
Kirjand läks... Keskpäraselt? Ei teagi. Elame-näeme.
(Tuleb välja, et Mersul on vilekummid!)

Õhtut alustasime Hardoga Nõmme Villas, ehk endises litsimajas, kus Enel ja tema kaks sõbrannat pidasid sünnipäeva. Teemaks oli kaksikud ja me Hardoga saime üliägeda outfiti kokku, mis koosnes mustast triiksärgist, katkistest teksadest, mustadest ketsidest, pintsakutest ja punastest lipsudest. Temal Kolme Õe, minul Vapiano lips. Ja nii vahva oli sest, et me matchisime nii hästi ja ma olen niiiii pettunud, et ainuke pilt sellest outfiti-jamast on siinkõrval kuskil ja mind isegi ei paista :(
Igastahes mingi hetk liikusime linna edasi, kus olid Sass ja Gerda ja Riks ja Siim ja Berit ja veel igasuguseid. KUKU KLUBI oli jälle teemas ja kuna me olime nii matchivates riietes siis saime Hardoga ühe inimese hinnaga kaks piletit ja garderoobis vist joppas ka poole hinnaga. Yay!

Klubis olime kuueni? Või seitsmeni? Kauakaua. Pidime koju minema kuni klubi ees kaklus tekkis. Hardo jooksis kähku Mersut tooma, et saaks meie sõbrad ohutult koju transportida, aga nii kiire ta kahjuks ei olnud ja pärast seda kui Mersu esmaabikarp oli haavandid ära plaasterdanud viisime kamraadid traumapunkti. Koju jõudsime kaheksa paiku. Päike säras ja linnud laulsid ja imekaunis hommik oli lihtsalt.

Tuesday, April 20, 2010

the day i didn't die

Täna on olnud üks vapustavalt imeline päev! Ma ei tea isegi miks.

Algas sellega, et kell 7midagi saabus koju Hardo, kes leidis et hea idee on viskuda voodisse diagonaalis mu jalgade peale nii, et ma magada ei saa. Idee ideeks. Rääkisime pikalt Facebookist ja kuna unedemaale tagasiminek oli minu jaoks not an option otsustas ta täide viia oma lubaduse teha mulle breakfast in bedi ja tegi mulle ühe võiku (endale tegi umbes kuus) ja praadis muna peekoniga ja tõi selle kõik mulle voodisse. Puudusid küll hõbekandik ja valge vaas roosiga, aga no armas žest oli ju seegi. Siis lubas ta mu tööle viia ja keeras magama.
Sellest sai nii palju, et mul ei õnnestunud teda enam voodist välja saada ja tööle läksin siiski üksi. Jättes talle enne muidugi kirja, nagu meil kombeks. (Kojutulles tema responsi nähes ei olnud ma kindel, kas nutta või naerda. Siiamaani ei tea.)

Tööle läksin Just Jacki "The Day I Died" saatel. Nii happy ja nii carefree ja nii positiivne laul kuni viimase värsi viimase reani. Ja isegi siis jätkub refrään uuesti ja tuju läheb jälle heaks.
Tööl oli vaikne. Õiged kolleegid olid kohal. Kliendid olid heas tujus. Päike paistis uksest sisse. Sain end kurssi viia Hemingway "Ja päike tõuseb. Fiesta" nimelise raamatuga. Paar korda käis Hardo ka külas, röövis paar topsitäit cappucinot. Tiiu helistas ja tegi tuju heaks.

Kojutulles sain kassiga kokku. Andsin talle süüa, käisin soooooja dušši all ja pugesin sooja ja mõnusa teki alla ja nüüd olen siin, praktiliselt kerratõmbunult ja kuna kell on kaks minutit kaksteist läbi siis naudin juba uue päeva algust. Tuju on ikka veel nii hea...

Tänane päev oli TÄPSELT siuke. Ainuke vahe oli see, et ma ei jäänud takso alla :)

Tuesday, April 13, 2010

the importance of hugs

Sõprade olemasolu on kõige tähtsam siis, kui juhtub midagi halba. Nagu täna. Täna külastasin ma Västriku loomakliinikut eesmärgiga kustutada oma armsa Täpiku eluküünal. Ja nii läkski.
Hommikul ma veel ei olnud kindel, mis saama hakkab. Mida edasi seda kindlamaks asi sai ja kui oli tehtud kõne ja aeg kinni pandud leidsid ka pisarad mind üles ja ülejäänud päev möödus iga natukese aja tagant rohkem või vähem nuttu tihkudes.

Gerda pakkus, et tuleb moraalseks toeks kaasa. Tiiu pakkus, et tuleb kaasa kätt hoidma. Lõpukõne tegin Hardole kuna ta oli reaalselt ainuke, kes tollel kellaajal vaba oli ja kes mind autoga kohale sai viia.

Sündmus ei olnud sugugi tore ja kui Hardo mu lõpuks tagasi Kosklasse viis ja ma oma kutsu autosse pakkisin hakkasin ka Jürisse sõitma. Ja mu korterikaaslane oli nii armas, et helistas mulle hiljem ja tuli ka Jürisse ja aitas (aitamise all pean silmas seda, et tegi tegelt kogu töö ära samal ajal kui mina kõrval meeleolu hoidsin ja silmi hõõrusin) Täpiku maha matta. Kuulasime "How To Save A Life" ja "Open Your Eyes" laule ning katsime haua ilusa küünlaga, mis pidi 8h järjest põlema (niisiis peaks ta ka praegu veel hõõguma).

Hiljem sain kokku Sassiga, kellele ma viisin viimase avamata koerakonservi ning kellega sai üks tass kakaod joodud.

Pärast seda kohtusime Beriti ja Hardoga meie pool ja jõime siidrit ning rääkisime kõigest, mis pähe tuli ning vedelesime veidi voodis ja mõtlesime elu üle järele.

Praeguseks olen saanud täpselt ühe kalli. Milles olen osaliselt ise süüdi, kuna mu ema ei suru kunagi kallistusi peale ja ka teised pole eriti sellised. Ikka pean ise algataja olema ju. Ainuke, kes leidis et üks embus olukorda sobiks oli Berit. Ja see oli temast meeletult vahva.
Armsad žestid ja tähelepanekud on ka olulised. Mulle meeldib ja ma olen väga tänulik, et Hardo terve päeva mu kõrval veetis ja et Tiiu minu telefonitsi-tugi oli. Aga selle kõik oleks teinud täiuslikuks mõned kallistused.

Ma ei ole muidu üldse ümberthoidja tüüpi, aga teatud olukordades kallistused lihtsalt peavad olema. Ja olgugi, et ma alati tean millal ma peaks kedagi embama - ma enamasti ei suru seda peale. See on kurb, kuna ma ise tean kui löödud ma olen, kui ma ei saa mõnda kallistust olgugi, et see nii palju juurde annaks.

Sellest ka kogu selle posti point. Inimesed: kallistused (eriti halbades olukordades) ei ole häbiasjad. Neid ei saa olla liiga palju, aga kindlasti saab neid olla liiga vähe. Kui tundub natukenegi, et kallistus sobiks olukorda siis do it!

ps: Silmad valutavad, peavalu ajasin eemale ibuMaxiga. Koera kaelarihm on riiuli peal ja ma ikka veel ei tea, mis sellega teha...

Wednesday, April 7, 2010

pärnu? pärnu!

Eile leidsime Hardoga, et vaikne õhtu kodus ei lähe kohe kuidagi. Kuna meile meenus, et sõber Alexandril on pudel tequilat kodus, leidsime, et peaksime selle endale ärima.

Alustasime õhtut siis nii, et läksime Sassi juurde ja saimegi tema pudeli vägijooki enda kotti. Tipiks jätsime talle šokolaadimune.
Tripp sinna läks lahtise katuseluugi ja kõva-kõva muusika saatel. Mainin ära, et kell oli umbes 1 esmaspäeva öösel.

Tagasi oma armsasse korterisse jõudes alustasime tequilaga. Tegime Tequila Sunrise'sid endale ja üritasime välja mõelda head joomismängu, mida kahekesi mängida saab. Parim response, mis internet leidis oli a la "if you're looking for good drinking games for two persons you really need to go outside and find some friends."
Ja siis helistaski Sass, kes ütles et ta tuleb nüüd ka meile külla. Sassiga koos saime tellitud Crank 2-e ja selle abil joomine algaski.

Üks hetk läksime linna, Nimetasse, kus üksinda laval tantsu sai vihutud. Kell pool viis hommikul visati meid sealt välja ning siis trippisime mujal ka ringi: kuskil Koplis mänguväljaku lähedal ja Linnahalli parklas ja kindlasti veel mõnes asukohas. Ja siis viis Sass meid koju.

Kus sündis otsus, et miks mitte minna Pärnu? Mõeldud. Tehtud sai ta mõned tunnid hiljem, kui üks meist kaineks sai, et autorooli minna. Minema hakkasime tipa enne kella seitset. Pärnu jõudsime täpselt 8:45, kui uksest astus välja Richard. Ta pidi kooli minema, aga meid nähes jäi noormees seisma ja vahtis ja vahtis ja vahtis. Üllatusmoment oli meil vapustavalt välja tulnud. Kui Rix lõpuks olukorraga leppis viisime ta kooli ja ise sõitsime tema korterisse tagasi.

Pärnus veetsime meeldiva päeva Richardi(pärast kooli, siis), Oskari ja Veiko seltsis. Steffani käis muidugi asja juurde. Karolinil käisime ka külas! Midagi väga meeldejäävat tegelikult ei teinudki, aga üleüldine miljöö ja meeleolu oli piisav.

Öösel sündis siiski otsus tulla koju tagasi, Pärnus polnud enam eriti actionit. Tallinnasse jõudes käisime ka Kolmes Ões, Renettal külas.

Nüüd oleme kodus. Hea on siin olla. Meeletu väsimus on peal, aga leian, et see kõik oli seda väsimust väärt. Kahe päeva jooksul on magatud võib-olla 3h. Pole paha! Ja teinekord jälle.

Vahva on inimesi üllatada :)