Wednesday, October 3, 2012

Stacking game ja miks see ei toimi.

Alustame sellest, et mis asi on Phone Stacking Game? Panen siia ühe pildi ja saate ise lugeda:


Käisime siis Mack-BBQs koos Killu, Ivo ja Sassuga. Enne tellimist tuli kellelegi meelde, et on olemas selline asi ja et me peaks seda proovima. Mõeldud tehtud, kõik telefonid läksid hääletu peale ja laua peale virna.

Tundus imeline idee, onju? Telefone pole, keegi ei saa FBd tšekkida ja me saame üksteisele pühenduda ja suhelda!

Ei võtnud kaua kuni Ivo ja Killu peaaegu käsipidi kokku läksid ja kõik lähedalistuvad lauad meid suurte silmadega vaatasid. Tüli põhjus? Killu rebestas mingit paberit, Ivo oli häiritud ja hakkas tema kallal nokkima, Killu oli häiritud ja pani vastu ja nii ta läks...

Veidi aega hiljem hakkasime mina ja Sass üksteisega konflikti otsima. Kahjuks ma ei saa teile edastada, mis täpselt juhtus kuna mul polnud telefoni kuhu toimuvat actionit kirja panna. Sellest meeldetuletus tulevikku: Alati paber ja pliiats kaasa! Kunagi ei tea kui vaja võib minna.

Samamoodi Siim oli tulemas ja mind jubedalt häiris, et ma ei saanud telefoni tšekata ja talle helistada ja uurida, mis värk on. Ja lisaks häiris mind kogu see aeg fakt, et ma ei saa kellaaega uurida. Mulle ei meeldi olla ajatajuta ja see tunnike või nii tundsin ma end just täpselt nii.

Positiivsed küljed? Jaahhh, me tõesti suhtlesime üksteisega, aga ma nüüd ei tea, kas rohkem kui muidu. Tülisid tekkis küll rohkem. Killuga suutsime mõlemad ka ajaviitmiseks oma rahakotisisu laua peale tühjendada ja seal sees korraliku inventuuri teha. Kah positiivne, I guess...? 

Minu jaoks oli pettumust tekitav see, kui lõpuks oma kalli telefoniga taas ühendudes ei olnud seal ainsatki vastamata kõne ega SMSi :( Böää. Samas FBs oli rohkem notificationseid. Win? 

Üldkokkuvõte? Õilis idee, aga välja kukkus nii nagu alati. Me oleme tänapäeval harjunud oma telefone omama ja pidevalt välismaailmaga ühenduses olema. Armas, et me saime tunnikeseks kõik ainult üksteisele pühenduda, aga ma usun, et telefone aeg ajalt näppides ei ole me ebaviisakad värdjad ja kõik saavad aru ja mõistavad ning ei pahanda. 

Tuesday, September 25, 2012

hommikused jutud

Kell on hetkel 11:30. Ärkvel olen olnud juba seitsmest, viisin pisikese venna kooli. Ja siis kimasin Alfaga loomaarsti juurde niite välja võtma! Funny story, loomakliinikus põrkasin kokku Elisega, keda ma väga väga ammu näinud pole. Leidsin, et random random koht, kus kohtuda, aga why not. Tal oli koerake haige ja mul oli kiisu hädas. Mis seal ikka.
Hiljem liikluses, endiselt mingil varajasel kellaajal elan autos Mikale täiega kaasa, laulan ja olen omas mullis ja äkki märkan, et kõrvalautost keegi vaatab mind. Saskia oli pressinud oma nina peaaegu, et vastu klaasi ja lehvitas mulle. Taaskord, lamp! Aga lehvitasin vastu ja naeratasin.

Kui ma nüüd Jürisse poleks tulnud siis ma olen suht veendunud, et ma kohtaks taas mõnda tuttavat kuskil, ma ei tea, pesupoes näiteks. Sobiks olema tänasesse hommikusse...

Mul on hea tuju, mul on suures pildis mõnus olla. Kuus vaba päeva töölt on nagu minipuhkus ja maal olemine täitsa istub mulle, eriti kui ma päeval siin üksi saan olla! (Noh, Nubluga...)


Olen viimasel ajal jube palju Eesti muusikat kuulama hakanud. Selles süüdistan Siimu. Aga meeldib!

Ja tervitused Mallule, kunagi hakkan ehk uuesti pärisblogima ka...

Thursday, August 16, 2012

happenings@work

Pikk venekeelne tekst, mida ma tõesti lahti ei suuda dešifreerida, vastan talle "Izvinite, ja ne panimaju. Pa estonski?" Selle peale saan ma bitchfacei ja "A ja pa estonski ne panimaju!" ja siis jääb mind vaatama, nagu ma nüüd äkki süüdi oleks.

It's situations like this one, mis panevad mind mõtlema, et sorry-sorry, kus riigis me nüüd siis ikkagi elame? Läks jooksis ja tõi oma väidetava eesti keele oskaja siis. Too rääkis ka ainult vene keeles, kahe vahe oli see, et teine naine suutis palju lihtsamate sõnadega mulle ka selgeks teha, mis nad tahtsid.

Siin tööl olen ma õppinud meie vene rahvusest kaasmaalasi täitsa ausalt armastama. Kõik mu kaastöötajad on nii toredad ja sõbralikud ja siirad inimesed ja enamus kliente, kes mänguasjapoodi satuvad on ka positiivselt meelestatud inimesed. Ja siis every once in a while eksib siia jälle ära mõni, kes eesti keelt ei oska ja ei tahagi osata. Isegi välisvenelased ei lepi sellega, et mõni Eestlane ei oska sulle vene keeles vastata!

Sorry, aga sa ei saa tulla tänapäeva Eestisse ja eeldada, et sa ainult vene keele peal hakkama saad. Asjad ei käi enam nii. Noorem põlvkond, kes vene keelt ei oska, ei ole kari troppe, kes seda meelega ei räägi. Oleme lihtsalt teisel ajal üles kasvanud ja täiesti ausalt meil pole seda keelt nii palju kunagi vaja läinud, praktika puudub ja külge ta ainult keeletundidest ei jää.

Wednesday, August 1, 2012

Ülgase koopad

Eile mingil põhjusel tekkis Siimul üks hetk idee trippida. Kõigil järgmine päev piisavalt tegevusetu, et aega on, kõigil igav. Keegi sõber rääkis talle Ülgase koobastest, ametlikult on tegu vist lausa Ülgase Fosforiidikaevandusega. Eniveis, kuna see asus Maardus ja Sass on selle koha ekspert siis korjasime tema ka kaasa. Lõppkoosseis oli: Mina, Siim, Loviisa, Tiiu ja Sassu. Auris oli meie vahva ratsu ja sõitsimegi Maardu poole.

Maardus kohtusime Siimu kahe sõbraga. Kuna meil oli Sassi näol pöörfi GPS, siis olime meie teejuhid. Kohale jõudes oli juba hästi pime, kuigi soe. Vihma tibutas ka. Ja esimene suur üllatus kõigile, peale Sassi, oli see, et koobasteni jõudmiseks tuleb üles ronida võrdlemisi järsust mäest. Mäekülge kattis muda, oksad ja kõrvenõgesed. Kõik oli eriti tore, kuna vihm oli selle teinud ka libedaks. Taskulambid ja nutitelefonid taskulampide näol taskust välja ja minek!

Kui keegi teist on eales käinud Piusa koobastest siis te umbes teate, miuksed need olid. Vahe on selles, et nad on pisemad, kui mu mälu mind ei peta. Sisse astudes on juba tunda, kui jahe seal sees on. Leidsime igasuguseid vahvaid nn. koopamaalinguid, siinpool kaks stiilinäidet:



Koopad on väidetavalt umbes kaheksa kilomeetrit pikad. Meie ei jõudnud eriti kaugele, kuna vesi tuli vastu. Oleks meil olnud kaasas kummikud oleksime me kaugemale vaadanud. Kummiud on plaan tulevikku, sest tagasi tuleme me kindlasti! 

Hästi põnev oli see, et seal vedeles jube palju taarat ja ühel pudelil, mida ma kontrollisin, ilutsesid peal Eesti-aja pandimärgistused. Leidsime sealt ka pisikese "ruumi," kus oli näha lõkkeaseme jäänuseid ja selle kõrval maas ilutses kondoomipakk... Noh, ilmselgelt oli kellelgil seal vahva!

Koobastest välja tulles leidsime, et natuke võiks Maardus veel ringi vaadata. Käisime mingis karjääris, mis pimeduses üldsegi impressive ei olnud sest mitte midagi näha polnud! Ja leidsime üles ka rannaääre, kust linnatulesid nägime. Maardu kanti exploreme kunagi tulevikus veel.

Tagasiteel sattusime loomade surnuaeda. Ka seal oli päris põnev taskulampidega trippida, sest seal olek oli meie kõigi jaoks esimene kord. Leidsime palju vahvaid loomanimesid, nt. "Polla" näol ning ka üks "SIIM" seisis hauakivi peal. Ning lihtsalt huvitav oli näha uhket marmorist hauda jänkule, meie surnuaedades ei leia kohati nii uhkeid inimestehaudasidki.

Tallinna tagasi jõudes leidsime, et kesklinnas on palju rahvast ja mingil põhjusel oli väga palju politseisõidukeid liikvel. Viskasime Sassi koju ja Tiiu linna ja läksime ise Komeeti peitu. Oli tore õhtu/öö ja vahvaid kohti sai jälle palju nähtud. 

Monday, July 30, 2012

Saturday, July 28, 2012

Käerauad.

Stoori sellest, kuidas peolt tulnud Eva, Tiiu ja Sass kohtusid ühe hädas olevad kutiga.

Kõndisime mööda mere puiesteed kui meie juurde ilmus üks noormees, kes tundus täiesti adekvaatne, lihtsalt veidi mures, et tal käed raudus ja selja taga olid. Meie, hirmsalt nutikad, nagu me oleme, leidsime, et ilmselt mingi purjus joke gone wrong ja ta sõbrad lihtsalt olid jobud ja jooksid minema. Tiiul oli juuksenõel ja mina haarasin ohjad enda kätte ja leidsin, et ma muugin need käerauad lahti. Ilmselgelt olen jube pädev lukkude muukija, kas te mind siis ei tea?
Olime ametis õige augu otsimisega, mida muukida ja järgmisena lendas letti mendiauto, mille peale meie hädas noorsand sääred tegi. Üks selja taga aheldatud kätega nooruk on võimeline väga kiiresti liduma! Ment kusjuures läks talle sama kärmelt järele. Meile oli jäänud politseiauto, mille mootor käis, uks oli pärani lahti ja mille omanik tol momendil kuskil Plaza platsil ringi jooksis. Piilusime Tiiuga sinna sisse, jube põnev oli! Leidsime siiski, et ei oleks tark tegu midagi rohkem teha ja lippasime ka Plaza platsile. Kurjategija oli põgenenud, ment kõndis autosse tagasi ja sõitis minema. 

Täiesti imeliku lõpuga lugu. Ikka veel olen nii üllatunud, et politseinik kätte ei saanud teda. Teiseks - miks see härra üksi autos oli? Kus ta paarimees oli? Kolmandaks - Huvitav, mis kuriteole me peaaegu kaasa aitasime?

Pidu ja purjus inimesed. Alati fun ju!

Tuesday, July 24, 2012

Kuremaa ja Malev

Käisime Ivoga mõed päevad tagasi Killul malevas külas. Killu malev asub Kuremaal ja idee sinna minna tekkis Ivol, täiesti spontaanselt. Mõeldud, tehtud. Oli vaja vaid aadress üles leida, et sinna kohale saada kuidagi. Kodulehel ühtegi aadressit polnud, seisid sõnalised õpetused ja öeldi, et otsige punastest tellistest ujulahoonet. Okeiii! Läksime!
Kohale jõudes tundsime koha ära selle järgi, et Killu seisis tee ääres ja vehkis kätega. Punastest tellistest ujulahoone? Selline:

Lähemal vaatlemisel võib leida punastest tellistest torni

Jep. Eniveis saime oma toa ja olime valmis malevaks! Meie jaoks oli see absoluutne rehab. Tööd tegema ei pidanud, lihtsalt naudi loodust ja vaata, kuidas Killu ja Tiina lapsi kamandavad. Esimesel õhtul mängisime juba mõned vahvad seltskonnamängud ka maha ja saime vaadata, kuidas noored MC Battlet teevad. Tore oli.

A: Mu lemmikosa. Noored ei tohi seal ropendada, eks? Millega nad pahameelt väljendavad siis? "MIDA VIIDI???"

Õhtu lõpetasime lossi esistel treppidel, kus me päris hilise kellaajani aega veetsime.

Järgmine päev oli teiste jaoks äratus kell seitse, mina põõnasin mõnusalt kella kümneni. Ja siis pooooodi  (mmm, külapood, kus õlled on külmas, aga jäätised sulanud!) ja siis käisime tutvumas kohalike turistiatraktsioonidega. Palun, see on Kuremaa tuulik (vist):

Aurise pepu tuulikuga

Ja siis läksime randa, kus vesi oli ebareaalselt külm, aga sellegipoolest sain oma suve esimese ujumise ära tehtud (Juuli lõpus, mõnuz eks?) ja päike tegi meil absoluutset tünga ja of course mitte mingisugust jumet ma endale peale ei saanud. Fuck this cruel Earth :(  Samas mingi sukeldujalaadne moodustis chillis järves ringi, keda Ivo järjekindlalt merikuradiks kutsus... Ühtegi noort ta ära ei söönud.

Üksiti saime vaadata ka, kuidas noored meeletutel vaarikapõldudel endi anumaid täis korjavad. Killu ja Tiina samal ajal chillisid ja võtsid päikest. Jube mõnus küll, eks?

Kuri tiimliider

Pmst chillisime ja olime ja veetsime meeldivalt aega. Midagi sellist omg-kui-äge me ei teinud, aga seal oli tõesti hea ja mõnus ja kui mul poleks järgmine päev töö oleks me kauemakski jäänud. Tallinnasse tagasi jõudsime kell 23 alles. Kusjuures tagasi tulime Piibe mnt kaudu ja nägime maantee peale maanduvat helikopterit. 

Seal oli nii hea ja nii mõnus ja ma tõesti olen õnnetu, et me juba tagasi oleme. Ma olen lastena väga paljudes laagrites käinud ja siuke ehe laagrimeeleolu tekkis jälle!

Ja lõpetuseks selline viimane treat: Maakoht, nagu maakoht ikka. Isegi plakatid on kõik käsitsi kirjutatud ja juurde käivad pildid on siis kas prinditud või lihtsalt kuskilt ajalehest välja lõigatud. Äge:

Ja muidugi ekskursioon PEALINNA, whooaaa!

Thursday, July 19, 2012

instagram

"see on nagu cool kids club kuhu ma ei saa sest mul pole piisavalt high tech telefon"

"sul on hi-tech nokia, aga kuna sinusuguseid non-conforming hipstereid on vähe, siis ei ole majanduslikult tasuv sellele platformile instagrami kirjutada."

Sass pani paika. Olen siis hipster vist.

Thursday, July 12, 2012

Ultimate Cake-Off

Ma ei tea, natuke naljakas on lebada oma diivanil ja elada kaasa THE ULTIMATE CAKE-OFF nimelisele reality showle. Nad kõik ehitavad pulmatorte ja kõik on ilgelt intense, aga suures pildis on tegu siiski kookidega. Ma ei tea, miks koogid ja tordid TLC peal nii kuum teema on.

Samas nüüd tuleb reklaam sarjale, kus inimesed õpivad minibussidega sõitma ja ei oska keegi rooli keerata??? Driving Me Crazy on asja nimi. Woah. Peaks tihemini seda kanalit vaatama äkki...

Ehk siis täna olin laisk. Tähendab olen ikka veel. Eile käisime Sassi ja Siimuga Hella Hundi pargis ja jõin natukene palju veini ja täna olen omadega veidi räsitud. Hellas Hundis on eredaim mälestus, mingi hipi, kes istus maas ja laulis Wonderwalli. Ja siis oli seal rapevan läti numbrimärkidega, saksa keelsete tekstidega ja seest hüppasid välja mingid vene keelt rääkivad bändimehed. Hmmmm.

Igastahes leidsin siis paar tundi tagasi, et kiirelt poodi lippamine on OK. Garaaž oli töömehi täis, Kristiine keskus oli inimestest pungil ja isegi Mustika keskuses oli neid liiga palju. Miks on alati nii, kui sa leiad, et sa käid korraks pesemata poes, et sa pead kohtuma miljoni inimesega ja reeglina ikka oma crushide ja vanade sõpradega, keda ammu näinud pole jne jne?

Oh. Väldin sellise probleemi uuesti tekkimist. Lülitasin fonoluku välja, telefon on hääletu. Ehk siis veedan vaikset pohmelli ja olen üksinda iseendaga. Tänane äike, välk, müristamine ja vihm sobivad mu meeleoluga fantastiliselt kokku.

Tänane teemalugu. See on nii hea.


Tuesday, June 19, 2012

KUULA SEDA SEE ON MEGAHEA

Mallu chillaxis mu arvutis, samal ajal kui ma meeleheitel koduperenaist mängisin ja oma korteris lapi ja puhastusvahendiga ringi jooksin. Ja siis hiljem leidsin endal sellise asja browserist. Tegi südame soojaks!


Tuesday, June 12, 2012

Olen lits, kõnts ja hoor!

Sattusin siis täna igavusest Noorte Hääles chillima ja leidsin järgneva artikli - "Olen noorte naiste pärast mures". Ja tundsin ennast kohe NII puudutatuna, et ärritusin päris tugevalt. Ma siis põhimõtteliselt tsiteerin teile peaaegu kogu artikli, sest kogu see asi on lihtsalt nii debiilne, et ma ei saa teistmoodi.

"Mulle teeb muret tänapäeva tendents, et ollakse noormehega mõni tund tuttav ja kohe voodisse, või teine olukord — tüdruk on noormehega “ainult sõber”, kuid elavad koos."
Esiteks, mida kuradit? Kas ta TEGELT ka võrdleb suvakaga magamist sellega, et mina näiteks julgen kokku elada ühe oma parima sõbraga, kes juhuslikult omab peenist? Kuskohast selline kinnine silmaring tulnud on? Kuidas need kaks situatsiooni NATUKENEGI võrreldavad on?

"Kahjuks need noored tüdrukud ei saa aru, miks neid siis nimetatakse igasugu sõimunimedega. Nemad ei ole midagi teinud — omateada. "
Excuse me? Kuna ma olen maganud rohkem kui ühe inimesega, siis on õigustatud minu litsiks sõimamine? Kuidas sa saad olla nii tagurlik ja kirjutada, et see, mis mina suletud uste taga ja kui paljudega teen on surmapatt, aga minu litsiks sõimamine on hea ja õiglane?

"Sina võid arvata, et see pole kellegi asi, mida sa teed, kuid kõik su sõbrad ja tuttavad teavad ja varem või hiljem annavad sellest sinu mehele ka teada — ja kui ta seni pidas sind ingliks, siis nüüd oled sa tema silmis pori."
Milline mees??? Ma olen sellel teemal nii palju arutlenud ja juttu rääkinud igasuguste erinevate maailmavaadetega inimestega ja mitte kordagi pole ever probleemiks olnud, et kellegi number on liiga suur või, et keegi on liiga litsakas. Elu on elamiseks. Kui keegi tõesti leiab, et ta ei soovi minuga koos olla, kuna ma olen liiga paljudega maganud siis edu talle edasiseks! Oluline ei ole, kui mitmega ma minevikus maganud olen, seni kuni ma olen seda teinud hoolsalt, ei ole endale suguhaigusi korjanud ja ei ole a la perekondi lahku ajanud jne. Oluline on see, et ma suudan pühenduda oma kutile. Oluline on see, et ma ei maga ringi samal ajal kui me koos oleme.
Ja tõesti. Mis kuradi mees leiab, et ma olen pori, kuna mul on olnud mitu seksuaalpartnerit? Ja mis kuradi sõbrad need on, kes talle kohe ütlema jooksevad, et kas sa ikka tead kui lits su naine on? Seriously.

"Seepärast kallid noored neiud — selleks et te saaksite ka kolmekümneselt pea püsti ja sära silmis ringi käia, teie endi huvides, pidage meeles, et kui üksik naine võib elada üksiku mehe katuse all ainult ühel tingimusel — ta kavatsebki selle noormehega pere luua — muudel juhtudel on ta lihtlabane l***… Ja mida rohkem selliseid elamisi on, seda kindlamini ta seda on."
Mina SAAN kolmekümneselt pea püsti käia ja sära oma silmis tunda, OLGUGI, et mul on praeguseks juba kolmas (põhimõtteliselt neljas) meessoost roommate, kes on mulle "lihtsalt sõber". Ma saan seda teha OLGUGI, et ma olen maganud rohkem kui ühe inimesega.

Besides: Practice makes perfect ;)

Tuesday, May 29, 2012

Let The Sun Shine

I feel a cold flush going through my hair
And hey you know what
I don't even care
The time has passed me by
It's gone with the wind
It's all because the sun shined once again
Now the party's on
Everybody's there
And if you don't know anyone
You'll still meet some new friends
That's the way it is
When I have myself a drink
All because the sun shines once again

Let the sunshine
Let the sunshine baby
Let it all go
Let it all go baby
Let the sunshine
Let the sunshine baby
Let it all go
Let it all go baby

So turn the lights off
Ain't no one afraid
When the night comes
It'll be just like the day
And without the day
I am glowing from within
All because the sun shined once again
So play that sweet tune
Play it through the air
And the volume
Blazing up
Don't you ask me twice
You know I'm gonna bid
All because the sun shined once again


Let the sunshine
Let the sun shine baby
Let it all go
Let it all go baby
Let the sun shine
Let the sun shine baby
Let it all go
Let it all go baby

I know that the world is gonna smile again
When we go from the darkness into the light



Wednesday, May 9, 2012

Kodune.

Wow, kui naljakas. Olen jälle üksi kodus. See on naljakas, et see on naljakas, eks?

Kurb oli tulla töölt koju ja teada, et Tiiu ei ole siin. Jobu lendas Saksamaale ja on seal Jõuludeni. Mis ma seni peale pean hakkama?

Üksinduse peletamiseks tegin endale häääästi head pastat ja see on esimene kord üle väga pika aja kui ma ei jaga ma seda kellegagi. Ardi on kuskil ula peal, Priit on vist kodus, Rix läks Pärnusse ja Sandril on kõht täis. Kedagi teist ka ei ole. Õnnetu lugu, sest see tuli nii megahea ja ma tahan, et keegi seda kiidaks veel! Well, positiivne külg on see, et seda on niii palju alles, et ma saan end hommikul ka katki süüa.

Olen diivanil. Olen lebos. Alfa on ka. Lähen ilmselt kohevarsti magama, agaaaa enne tuleks Sõbrad ära vaadata. Love that show! Ja vahel on üksi ikka päris hea. Samas ma olen nii rahul, et mul siin enamasti ikka seltsilisi on. Sõbrad on head. Ja minu omad on kõige paremad!

PS: Lebo oleks parem kui Alfa ei leiaks, et põnev on oma küüs minu külje sisse pista ja testida, kas ma reageerin.


Saturday, March 24, 2012

alfa

Kui minu ema leiab, et Feng shui järgi tuleb WC-poti kaas all hoida, sest muidu voolab raha majast minema siis minu majapidamises tuleb seda teha, kuna muidu minu ülinutikas lemmikloom Alfa käib seal mingeid kujuteldavaid kalu püüdmas ja joomas, nii et kogu potiümbrus ja prill-laud pritsmeid täis on.  Ebameeldiv!

Saturday, March 17, 2012

rehab

Mul on olnud imehea tervis viimased 22 aastat. Ei saa öelda, et midagi kurta oleks. Nohu siin, üksik angiin seal, aga suures pildis olen okei.

Ja nüüd äkki on mul mingid idiootsed migreenid. Olukord, mis aheldab mind voodisse, kus olla on nii valus, et millegi muu tegemine kui ühe koha peal lebamine kõne allagi ei tule. Ja niimoodi mitu korda ja iga paari päeva tagant. Vereanalüüsid olid korras, apparently olen terve. Neuroloogi aja sain alles kuu aja pärast ja kui ma end eraarsti juures ogaraks ei taha maksta, siis peangi sellega leppima... Kuu aega siis teen mida...? Loodetavasti ei sure vahepeal valu kätte ära. Ma ei ole küll veel traumapunktis käinud, aga kui asi nii jätkub siis lähen neilt küll migreenirohte manguma.

Arvestades antud olukorda on lugu selline, et ma ei julge nt. absoluutselt alkoholi tarvitada. Ma ei julge tegelt isegi pikemalt arvutiekraani vaadata, või pimedast toast õue minna. Üldse mitte midagi ei julge enam teha sest selline para on peal, et pea hakkab taas valutama... Leidsin, et tulen linnas ära Jürisse. Ardi läks nagunii Vormsile pikemaks ajaks, isegi Priit ja Rix tõmbasid Pärnu minema. Mis mul seal linnas ikka erilist teha. Korjasin kassi ja muu kräpi kokku ja tulin siia. Võtan mõnda aega veidi vabamalt ja vaatan, kaua ma siin niimoodi istuda viitsin. Prognoosin paar päeva, aga kui väga meeldima hakkab siis ehk kauemgi...

Jüris on tegelikult hea. Kodus on hea. Time-out on hea.

Oh, ja teate mis veel? Mul, Tomil ja Ardil on üks imeline bisnesplän ja ma usun, et meil tuleb selle teostamine ka hästi välja :) Stay tuned for more!



Monday, February 27, 2012

Suits.

Okei. Naljakoht. Pean tunnistama kogu maailmale, et ma olen kaks aastat nüüd suitsu teinud. Ja praegu on möödas 6 päeva mu viimasest suitsust. Ja ma nii väga tahaks teha suitsu, aga mu sõbrad ei luba mul teha suitsu.

Ja ma tegelikult pean tunnistama, et mul on kõige toredamad ja vahvamad sõbrad maailmas. Nimesid ei nimeta, aga nad kõik teavad, kes nad on. Armastan.

Ja suitsu enam ka ei tee. Sest me ju teame, et pakki ma ei osta ja kui keegi mulle ei anna siis ma ei saagi teha.

Olen ilusat tunnet täis :)

Friday, February 17, 2012