Üks, kaks, kolm.
Aga ühte vist pole enam (loodame, et tagasi ka ei tule). Ma ei tea, mul on halb komme oma tunnete vahel mingeid hüppeid teha nii, et kohati isegi aru ei saa, mida ma nüüd täpselt tunnen või ei tunne. HETKEL ei tunne midagi number ühe suhtes.
Kaks on natuke naljakas, aga samas mina olen ka ju? Ja noh. Juttu nagu oleks. Ja tuleks. Hm.
Kolm on kena ja huvitav. Aga samas ma ei oska kuidagi approachida sellist inimest, mis on halb sest et ta on tõepoolest risti vastupidi neile, kes mulle usually silma jäävad. Heas mõttes. Ta ei ole tolgus.
Miks neid kolm on. Üks peaks olema, sest et (nagu Grete ütles) if you chase two rabbits, both will escape. Ja no jumal, mis siis veel kolmest rääkida!
Aga you know what? BRING IT ON.
