obsessed

Draamad ja pisarad ja murtud südamed ja suur kartus tuleviku ja enese heaolu ees ja alateadvuslik eneseviha.

Ja siis need vahvad peod ja minu sõbrad (kes on kõik best of the best) ja uued seiklused ja nii palju naeru ja nii palju täiesti mõttetut ajaraisku, mida päev hiljem suure peavalu ja pohmelli saatel uuesti läbi elada, avastades uusi külgi ja tagamaid. On ta siis mõttetu?

Ja kõik need korrad, kui ma olen tööl ja mul on tegelt igav, aga mul on midagi mida pärast tööpäeva lõppu oodata ja siis on tööl nii palju erinevaid inimesi ja need mõned üksikud kliendid, kes päeva helgemaks teevad ja need mõned munnid, kes kõigile keerata proovivad.

Kõik need mõttetud armumised ja natuke mõttekamad armumised ja kõik need korrad, kui asi lõppeb nii nagu ma seda tulemas ei näinud ja ma jälle oma silmi peast nutan või konkreetset isikut Tiiule kirun ja Ennule nutan või salaja oma salablogi kirjutan ja temast hästi palju pilte joonistan või kui see ei lõppegi halvasti ja kestab mingi teatud aja ja teeb mu meeleolu paremaks, kui miski muu.
Kui ma saan teada asju, mis mu meeleolu nulli tõmbavad ja siis päev hiljem keegi selle asja reversida suudab, nii et ma jälle ennast pisarateni naeran.

Kui Täpik öösel mu teki alla poeb ja jalgade peal kerra tõmbab, nii et mul oma põhjanaba-toas soe hakkab.

Kui ma saan oma autos sõita, muusikat hästi kõvasti kuulata, liikuda mingi sihtpunkti suunas (olgugi, et ma sinna ilmselt suure ringiga sõidan ja poole teest muretsen, et mootor teeb täiesti valet häält) ja tunda elust rõõmu ja teada, et kuigi mu elu ei ole sugugi parim, on see minu silmis täiesti viispluss. Olgugi, et ma seda alati välja ei näita. (Olen ärahellitatud issitütreke, nagu ütles üks legendaarne itaallane)

MINU muusika, olgu ta teiste silmis nii saast, kui olla võib. Minu emotsioonid. Minu kogemused ja minu tunded. Minu läbielamised ja minu mälestused. Minu eesmärgid. Minu haigetsaamised. Minu väljaelamismoodused. Minu.

Mul on häid sõpru. Mul on armastav pere. Mul on töökoht ja materiaalselt olen ma kindlustatud. Mu mõttemaailm toimib ja emotsionaalselt olen ma vägagi elus. Tulevikuplaanid nagu oleks ja surnuks ma ennast (veel) joonud ei ole.

Kui ma tahan (ja isegi kui ma ei taha) siis mul on kurb ja kui ma tahan (ja isegi kui ma ei taha) siis on mul lõbus. Elu ON lill.