it starts with you

Natsa hirmus on ette võtta uued ja rasked väljakutsed, jättes selja taha oma hea ja mugav ning eelkõige turvaline töölaud. Natsa hirmsam on kuna kohe saab esimene nädal läbi ja ma tunnen, et ma olen ikka jube suure tüki hammustanud!

Ja selle hirmsa kõrval on ka väga suur excitement ja huvi, mis mind edasi kannab!

Wish me luck! 

uued tuuled

Ei ole ju tegu õige Bemmijuhiga, kui peatumiskeelu märgi all ei pargi...

Siim sai täna endale ühe imeilusa E28... Meie uus pereliige. Mersuga kõrvuti on nad nagu must ja valge koer. Aga kokku sobivad nad hästi ja lõpuks ometi ongi meil permanent teine auto ka olemas (jah, selle auto edasimüügi plaanid puuduvad)! Hallist bemmist tuleb nüüd hunnik juppe ja varustust uue kaunitari peale tõsta. Järgmine suvi saab loodetavasti isegi mootor välja vahetatud. Kui kõik plaanipäraselt läheb, muidugi.

Terve päev möödus Lumivalgekesega (ärge Siimule öelge, et ma teda nii kutsusin :D) ringi sõites ja sõpradega kokku saades. Imeline viis aega veeta, kui alternatiiv on kodus õppimine, eksole. Ja no Siim pole juba ammu terve päeva niimoodi säranud nagu täna! Minu meele teeb ka heaks see, kui tal on hea meel :)

Uus tibu valgeks ja säravaks!

Sünnipäev!

Mul oli see aasta päris vahva sünnipäev! Kõik sai alguse sellest, et ma lõpetasin tööpäeva ja kella kaheksast neljapäeva õhtul tegime Komeedis mõned joogid. Tiiu, Hendrik, Ivo, Siim ja Alfa olid seal :)

Tiiu, Hendrik läksid koju ja meie liikusime umbes kümnest Raini juurde. Sass tuli ka. Poisid rääkisid Bemmidest ja mina reaalselt lihtsalt puhkasin jalga ja jõin siidrit. Viimased tööpäevad olid väsitavad olnud ja hea oli lihtsalt istuda ja lõõgastuda.

Raini maja üheksateistkümnendal korrusel on muideks superkihvt vaade öösiti...

Kui kell sai kaksteist tähistasid poisid mu sünnipäeva mulle laulmisega! Seda pole juhtunud eelmisest aastast saati kui Siim sõbrad kokku kogus ja mind rooside ja kitarrimängu ning lauluga voodi ääres äratas! Nagu ka eelmine aasta oli ka see aasta jube awkward ja raske ennast kuidagi paigutada, aga armas sellegipoolest!

Hommikul käisime Siimuga Caddy proovisõidul ning kui tema Kohilasse trippis sain mina Tiiuga poes käia. Läksime korraks poodi, lootuses ehk õhtuks midagi selga leida. Leidsin, absoluutselt! Reversedis oli üks imeilus valge kleit, mis istus selga nagu valatult ja õhtul sain ennast tõesti tunda nagu päeva staar!

Pidu oli ka tore! Külalisi oli päris palju ja justnimelt palju vanu sõpru ilmus kohale! Kuna tegin peo ka vanematemajas siis oli kogu sünnipäev nagu suur nostalgia. Mängisime Singstari, sõime ema tehtud kartulisalatit ja legendaarseid lavaširulle, jõime šampust ja tantsisime. Tõesti tore oli!

Ööseks kusjuures sattusime ikka linna tagasi. Plaan oli minna linna peale, aga juhtus nii, et me Siimuga kumbki ei osanud arvestada sellega KUI tühi on Mersu paak. Päris tühi oli ja auto suri välja. Paanitsesime muidugi mõlemad, sest selle autoga sellist bläkki veel juhtunud ei ole! Kutsusime Kennu kohale, kellega sai kütust juurde toodud ja issandjumalkuipaljumeilvedas, sest auto võttis ilusti pildi ette pärast tankimist ja kuigi mootorituli põlema jäi, ütlesid nii internet kui Silberautos töötav mehhaanik, et kõik peaks olema OK kui mootor ilusti töötab ja tõepoolest, järgmiseks päevaks oli mootorituli kustunud! Trust me, sellist nalja me rohkem enam ei tee! Terve päeva rääkisin Tiiule, et tankima peab ja selleks ajaks kui oli aeg sõita maale ja tankida, olin mina juba siidrit joonud ja Siim roolis ei osanud arvestada, et auto ainult aurude peal sõidab.

Aga noh, äpardusi ikka juhtub. Sünnipäev lõppes Siimuga diivanil snuggledades ja telekat vaadates ja midagi rohkemat mul tegelikult tarvis ei olnudki!

Promootorielu

Oleme siis Tuuli ja Lauriga nüüdseks juba paar kuud teinud promootoritööd. Ikka kaubanduskeskustes ja endiselt pakume inimestele proovisõitu Volkswagen Tiguani või Golfiga. Golf endiselt läheb kõigile paremini peale, aga ega Tiguanistki üle ei vaadata.

Aga millest ma tegelikult kirjutada tahtsin on see, et issand jumal kui palju on olemas ebaviisakaid inimesi! Ma mõistan, et kellelegi ei meeldi, kui midagi pähe määritakse, aga mina olen alati olnud inimene, keda reaalselt huvitab, et mis siis seekord pakutakse? LHV poisid tunneme me alati ära, nemad on juba aastaid (?) meie keskustes kliente püüdnud. Ja isegi neile ma naeratan ja reeglina jään ikkagi seisma ja kuulan ära, mis neil öelda on. Seda tegin ma ka enne ja nüüd, tehes ise sarnast tööd, teen ma seda veel kindlamalt. Sest ei ole midagi hullemat, kui inimesed, kes sinust mööda vaatavad.

Jep. Minu number üks ärritajad on need, kes reaalselt teesklevad, et nad ei kuule sind. The hell? Ma tean, et sa kuuled mind, mul on väga selge ja kõlav hääl. Kas on liiga palju palutud, et sa kasvõi hetkekski mu poole vaataks, et ma ei tunneks end nagu läbipaistev kummitus? Meie teema on see, et me jalutame inimesega natuke maad kaasa (proaktiivsus!), kuna kõik ei ole nii viisakad, et seisma jääda ja kuulata. Ja ilmselgelt tekib päris rumal tunne, kui inimene ei raatsi isegi märku anda, et sa ta rahule jätaks, vaid reaalselt IGNOREERIB sind, samal ajal kui sa talle kõrva sisse räägid.

Teisel kohal on vast inimesed, kes ei vaevu kuulamagi. "Ei, aitäh, ma ei taha mingis küsitluses osaleda." ütles mulle mööda tuhisedes üks naine alles eile. Küsitlusega pole meil midagi pistmist. Väga paljud ei kuula üldse vaid ilma, et nad laseks meil lauset lõpetada, ütlevad nad juba "ei!" või raputavad pead. Okei. Kui ei taha, siis ei taha. Aga on ka olukordi, kus inimene tuleb ringiga tagasi ja mainib, et tegelikult ta siiski hakkab ju uut autot ostma ja uurib mis me siis ikkagi pakume. Muidugi naeratame ja anname tema esialgse ebaviisakuse andeks, aga vastik tunne jääb ikkagi sisse närima.

Keskmine eestlane võiks olla veidi rohkem avatud uutele pakkumistele! Kedagi autot ostma me ju sundida ei saa, seda me ei tahagi. Aga tegemist ON hea pakkumisega ja inimesed, kes satuvad meie teele just siis, kui nemad otsivad oma perre uut sõidukit on ilmselgelt tänulikud, et me seal oleme. Aeg-ajalt on autovalik juba tehtud nii, et teisi samaväärseid autosid proovitud polegi. Ja selle pärast meie eksisteerimegi. Et aidata inimesel teha õige valik nii, et ta ka teiste automarkidega sõitnud on.

Aga muidugi ei ole ka siin kõik nii leplikud ja huvitatud kui mulle meeldiks. Päevas mitmeid kordi võib kuulda, kuidas keegi on Audi-usku, või sõidab ainult Mersudega, või siis näitab mulle oma BMW võtmehoidjat ja muidugi pean ma sealt välja lugema, et ainult Bemm on sõiduväärne auto. Hästi. Me üritame LIHTSALT panna teid proovima ka teistsuguseid autosid. Ma armastan Mersusid, aga ometigi leian ma, et Volkswagen teeb häid autosid. Leian, et avatud silmaring autode koha pealt on ainult hea!

Lõpetuseks ütlen, et ikka igasuguste inimestega puutume seal kokku. Kui palju on meil seal mehhaanikuid läbi käinud, kui paljud leiavad, et Volkswagen on JAMA (aga õigustada seda teemat ei oska)... Tuju teeb heaks see, et seal on ka mitmeid inimesi, kes siiski tahavad proovida ja usuvad sellesse autosse. Samamoodi inimene, kes raatsib seisma jääda ja minu jutu ära kuulata. Ja isegi kui ta ütleb mulle lõpuks "ei" on ta olnud minu vastu viisakas ja saab minu silmis plusspunktid. Oleks vaid kõik sellised...

Moller Auto

Oeh, ma pole juba väga ammu pidanud harjuma ideega, et mul päriselt mingid kohustused on. Ja nüüd nad tulid korraga. Kool ja töö ka. Siimul on ka töö. Halb asi on see, et mina käin õhtuti tööl ja päeval koolis, tema on päeval tööl. Meie ajad ei taha üldsegi klappida ja ka sellega ma pole harjunud, et mul ei ole aega olla koos Siimuga :( Antud hetkel istun jälle üksi kodus, sest nii vähe kui see mulle praeguse olukorra juures meeldib, peab meil veidi aega jääma ja sotsiaalse elu jaoks ja ta mängib poistega pokkerit. Mis mul ikka muud tarka teha kui blogida.

Kes veel ei tea (kui keegi üldse, seda blogi loeb), töötan ma nüüd Moller Autos! Mina, Tuuli ja Laur osutusime õnnelikeks valituteks ja esimese asjana läbisime me mitmetunnise koolituspäeva, mis koosnes e-koolitusest, autode uurimisest koos müügimeestega ja muidugi proovisõidust. Kes veel ei tea, siis ma aaaarmastan autosid ja veel rohkem armastan autosalonge! Moller Auto on ideaalne koht, kust minusugusel olla ka, sest tegu on hea ja tunnustatud automargiga ja samas mitte luksusmargiga, niisiis ma ei tunne end seal liiga alaväärsena.

Kahjuks (või õnneks?) meid müügisalongis vaja ei lähe, aga autosid promoda ja "müüa" saame me sellegipoolest. Meie tööks on olla erinevates kaubanduskeskustes ja otsida inimesi, kes tahaksid teha proovisõitu uue Golfi või uue Tiguaniga. Meie kasutuses on muidugi ka siis üks Golf või üks Tiguan, olenevalt nädalast.

Olen eelnevalt proovinud promo-tööd, aga no küpsiste pakkumist ei anna võrreldagi autode promomisega! Autod on huvitavad! Autod on kihvtid! Ja kuigi me pole absoluutselt müügimehe tasemel on meil selja taga siiski põhjalik koolitus ja kui sinna juurde lisada see, et ma huvitun autodest ja ümbritsen end autoinimestega tähendab see kõik seda, et keskmine kaubanduskeskuse külastaja ei saa mind üllatada küsimustega, millele ma ei oska vastata! Muidugi on Volkswageni vihkajaid, kes raiuvad, et KATKI LÄHEB ja siis minema tormavad ja muidugi satub mu teele autofanatte, kes kindlasti palju rohkem teavad kui mina, aga nende vastu ju ei saa. Kui ma nii tubli oleks, et kõigist üle olla siis ma oleks müügimees, mitte promootor. Minu boonuseks on ka see, et keegi ei oska arvatagi, et üks neiu autode kohta eriti midagi teada võiks. Tänapäeval võiks see tendents muidugi juba veidi teistmoodi olla, agaaa tunnistama vist peab, et autod jäävad igaveseks ametlikult meeste mängumaaks.

Ühesõnaga, ma tahan, et ma ka pärast detsembrit leiaks koha, kes maksaks mulle autode õppimise, Autolehe lugemise, proovisõitude tegemise eest. Kes teab, kellel mind vaja minna võiks?

filoloogia ja autod

Vihmane ilm tekitab mul alati kirjutamistuju. Kurb asi on see, et mu elu ei ole piisavalt põnev, et ma oskaks sellest blogiposte teha... Facebooki updaten igapäevaselt, kirjutada ei suuda üldse. Samas, kui ma mingi hetk filoloogiks tahan hakata siis võiks ju natukenegi annet olla, et midagi paberile panna. Või siis peangi igavesti tähenärijaks jääma, kes valede komakohtade ja inetute kokku-lahku kirjutamise errorite pärast teistega ilgub.

Mu armsal autol on jälle mingi viga. Või vead. Eest krudiseb (Jah, täpselt nii ma oskan seda heli kirjeldada) ja tagant logiseb. Tagumises veermikus on mingid puksid ja/või vardad läbi, Siim arvas, et võib-olla üks vedru pooleks. Ees on kõik ära vahetatud, aga üks amort lekib... Mina selle autoga sõita ei julge, sest mul on kogu aeg hirm, et üks ratas tuleb alt ära, arvestades mis hääli ta teeb. Ratas ilmselt ei tuleks alt ära. Selliseid asju ei juhtu väga tihti. 

Aga õnneks sai Corolla enamvähem sõidukorda ja kui Merss paranduses on, siis on meil vähemalt millegagi liigelda ka!

Valgamaa Mersud

Täna läksime me kella kuuest umbes Valgamaale Mersut ostma ja koju tagasi jõudsime tubli 12+ tundi hiljem... Aga WORTH IT! Kell on kaheksa kaksteist hommikul, Siim magab mu kõrval ja mina jagan teiega neid osasid pilte, mis ma neist imelistest autodest tegin...

Kui enne ükski W123 polnud otseselt minu Baby, siis see punane iludus... Jep. Tema on! Ei ole kahju Siimule Aurist laenata, kui ma ise selle kaunidusega linnas ringi saan paarutada. Mmmm!

Meie punane kaunitar. 

Ja temaga kaasas olev kollane, väheke rohkem päevinäinud sõber.

Armastan Mersusid! Olen seda varem maininud või...? :)

Lifescouts Badges

Lifescouts on päris põnev sait, kus on välja mõeldud märgisüsteem, umbes nagu Foursquares. Ainult, et märgid saad sa vastavalt oma elule ja kogemusele! Nii vahva tegelikult.

Load sain ma aastal 2008 ja sõitnud peaaegu igapäevaselt olen ma sellest ajast saati. Mulle meeldivad autod... Ei... Ma ARMASTAN autosid. Ma armastan sõitmist ja ma pean ennast võrdlemisi heaks juhiks. Kuigi ma ilmselt kunagi ei hakka detailselt aru saama, kuidas autod seesmiselt töötavad (Reto proovis mulle seletada boksermootorite ja teiste selliste vahet... Ikka ei mäleta), siis mingil määral usun ikkagi, et tean nendest rohkem kui keskmine neiu ja see teeb mind uhkeks :D Jubedalt aitab muidugi kaasa see, et mu ümber ainult autopeded on olnud juba viimased mitu aastat.... Oh jah. Autod on imelised!

Suzuki oli mu esimene tibu, keda sai parajalt retsitud ja kes oli imeline auto esimeseks autoks, kelle peal sõitmist õppida. Suviti toimis ta hostelina, kus magada ja kuigi ma parajalt puid alla sain selle eest, et ta mul oli, on mul siiski hea meel, et see mu esimene auto oli. Reasonably priced car!

Mersu oli mu elu armastus, ausalt! Ilus, võimas, butch ja nii väga armas. Esimene sõit sellega, oli Kuutsekale ja tagasi, mitu-mitusada kilomeetrit. Kui ei olnud kellegi juurde minna, siis Mersus sai ikka istuda ja oma joogid lõpuni teha! Katuseluugist sai tähistaevast imetleda ja suvel käed väljas kiirust ületada. Ja talv + tagavedu! Ooooh, kuidas ma seda autot armastasin...

Ja Auris. Auris on minu tibu nüüd. Väike, valge ja täitsa esimene täitsa oma auto. Auris on isikupärane, uskuge või ei, ja ta on mulle täpselt paras. Ta on kena, ta ei ole üleliia võimas (kuigi, keda ma petan, just selline mulle ju meeldiks...) ja kuigi ma ise teda välja ei valinud ja ta pole just see, mida ma ilmselt oma tulevaseks autoks pidasin siis ta on siiski minu Auris ja ta on mulle armas. Hetkel ma ei kujuta end jällegi mitte ühegi teise autoga ette! (Kui siis võib-olla Mersu G-klass... :))

Autod on kihvtid! Ja no muidugi on lisaks neile kolmele olnud mu elu jooksul veel mitu-mitu autot, kes armsaks saanud, alustades Hardo Škodast ja lõpetades Go Greeni Limuga. Manuaal on mul ju ka uuesti selge ainult tänu sellele, et me Hardoga autosid vahetasime aeg-ajalt, kuna tema tahtis Mersuga sõita ja mina manuaali harjutada Škoda peal :D

nädalavahetus ja talv ja jutud

Nii. Täna on esmaspäev. Esmaspäev, mil ma olen kodune, voodine. Koristasin end lollakaks (noh, pesin ära mingi miljon taldrikut ja klaasi) ja üleüldiselt olen tagasihoidlik ja majast ei välju.

Nüüd istun siin. Ennu on ka. Põletame jõuluküünalt, mille Mattias ja Tiiu mulle kinkisid (musid!) ja mida niiiii raske Škodast kätte oli saada, aga siin ta nüüd on ja põleb ja loob jõulumeeleolu.

Nädalavahetus oli kena. (NV all pean silmas N-P) Neljapäeval veetsin meeldiva päeva Rixuga. Käisime lemmikloomapoodides linde ja kalu vaatamas, shoppasime koos ja siis näitas ta mulle ilusat vaadet Pirita peale kui autoga sinna treppide juurde minna. Ja üleüldiselt nautisime Mersuga jälle talvevõlusi ja maa peal asetsevat jääd :D Õhtul saime kokku ka Tiiuga, kellega sai Toompeale minna ja kakaod joodud ja veel ilusat Tallinnat imetletud. Mõned tunnid hiljem kohtusin ka Matsiga, kes mulle külla tuli ja õhtu mõnusaks tegi :)

Reedesel päeval käisime Matsiga vanalinnas jalutamas, jõuluturgu otsimas (leidsime, a see oli ikka veel suletud :o) ja üksiti külmetasin kõik kehaosad ära. Ja õhtul oli minijooming Tiiu, Kalle, Ennu, Kaspari, Lauriga, mille Hardo tegi põnevaks seoses sellega, et tuli ka ja tõi pokkeri. Whoot! Ma ei ole kindel, kes võitis, aga Tiiu kaotas 9 krooni :D

Hiljem, kui Kaspari Lasnamäele viisime käisime üksiti McDst läbi ja siis sõitsime Pärispeale, et ostetud sööki süüa. Ööseks läksime Koplisse, kuna Hendrikul oli ju sünnipäev!

Hommikul oli vahva oma autot lume alt välja kaevata. Päev möödus Kampuste ja teistega sünnipäevaasju ajades. Õhtul oli TOOGAPIDU!

Ja pühapäeva veetsin Tiiu ja Matsiga ja õhtul saatsin nad rongi peale (Tartu on nõme :() ja viisin auto Jürisse, naljakoht on see, et mersuvõti oli škodas, millega Hardo mulle järele tuli ja auto avastas seda alles Jürisse jõudes, naiss!

Kõik on ikka veel hästi :)

(PS: Mersul sai 456000km täis! Natuke veel, 500.000 ei ole enam kaugel!)

paldiski

Ilus elu. Elu ilus.

Me käisime eile Paldiskis. Tähendab. Jah.

Õhtu algas Tiiuga Grete juures BBQl. Palju süüa ja palju grilli ja päikest ja kõike ilusat ja paremat. Aga see ei olnud minu seltskond, Tiiu oma eriti ka mitte niiet tulime tulema. Tema sai Ennuga kokku, mina kohtusin Sassi maja taga Rixu, Gerda, Hardo, Beriti, Siimu ja Priiduga. Noh, muidugi Sassi ja Kudisega ka.

Õhtust arenes välja plaan minna Paldiskisse. Miks sinna? Aga sellepärast, et see pidi väidetavalt ghost town olema. Vahva! Mõeldud tehtud. Mersutiimis olime mina, Rixu ja Sass. Škodatiimi juhtis Hardo, kaardilugejaks oli Gerda ja Berit elas vist niisama kaasa. Tegime võidu Paldiskini ja kuna me suutsime valest kohast ära pöörata juhtus nii, et kümmekond minutit enne Paldiskisse sissesõitmist saabus MMS Hardolt, pilt Paldiski sildist. Olime üllatunud ja leidsime, et okei. Sõidame sisse, leiame koha ja kontakteerume nendega. Möödus võib-olla veel 15 minutit, kui tee viis meid Pakri tuuleenergiaalale. Kaugelt paistsid tuulikud silma ja no muidugi tekkis mõte minna neid lähemalt uurima.
Kohale jõudes nägime ühe tuuliku all juba autotulesid ja kes muu, kui Škodatiim ootas meid seal ees. Täieti puhtjuhuslik kokkusattumus oli see, kuna sinna kohalesõitmiseks pidi päris mitme lehmaraja vahel valima. Üllatus oli mõnus, muljetasime oma reisist ja siis asetas Rix teki maha ja lamasime kambakesi sinna peale ja vaatasime tuuleveski keerlevaid lapakaid. Tähistaevas oli, ilm oli mõnus ja tunne oli lihtsalt vapustavalt hea.

Hiljem sõitsime ringi, leidsime ühe mahajäetud mõisa (koolimaja? korterelamu??) ja trippisime seal sees ringi oma häguste mobiilivalgustite ja digikate välkude abil. Rixu ja Sassiga sattusime kuhugi lehmarajale, mida nimetati Muulamägedeks, vist, ja sõitsime hirmutavalt lähedalt mööda sadama/sõjaväe alast.

Tegime veidi autopeitust/kulli ja mingi hetk põgenesime Tallinna poole tagasi, tehes enne kiire suitsupeatuse Türisalu Pangal.

Ilus õhtu oli.

emadepäev

Istun oma vanas toas, Jüris. Olen emadepäevaks siin. Käisime emmega koos surnuaias ja sain transportida oma Torma sugulasi presidendi vastuvõtule. Kusjuures nende enda autoga, mingi manuaaliga mahtuniversaal! Väga vahva on käigukangiga mängida. Viimasel ajal on päris tihti küll siuke "tahaks manuaaaaaliiii..." tunne sees.
Samas pärast nende sõidutamist õnnestus issi auto rooli pääseda (ta ise on välismaal) ja no Mercedes c320 4matic läheb edasi küll.

Üleeile käisime loomaaias Hardo ja Beritiga!

Nägime nii palju vahvaid karvaseid ja sulelisi. Meeldejäävaim vist on üks liivahiir, kes rippus oksa küljes ja kelle pärast me nii nii mures olime sest, et ta tundus tõsiselt distressed olevat. Oma hea pool tundi seisima ja vaatasime ja arutasime, et mis selle loomakesega toimub, kuni lõpuks ta feilis ja ennast adjustis nii, et tuli välja et kinni ta seal küll pole. Lõpetasime kaasatundmise ja lahkusime.
Vahva oli üle pika aja millegi kultuursega tegeleda. Loomaaed on muidugi meeldivam elamus, kui õues on soe ja petting zoo on avatud.

Eile grillisime ja käisime JELENA klubis. Kopli taga lõpus tegime seda kõike. Alustasime Kampuste aias ja lõpetasime trammipeatuse kõrval klubimajas. Sassu feiskari-update says it best:

"Kõige hullumeelsem prääznik senini. Kopli lõpus üheksandat maid tähistavate venelastega Jelena baaris:D Ruslana Wild dances ja Zanna Friske repertuaar:D"

Varsti lähen vanaemale külla ja siis peaks vist Tiiuga miitima.

Aa, mis värk on sellega, et mulle on täna juba kaks noormeest head emadepäeva soovinud ?

2:21:47 PM Ivo: head emadepäeva! :D
2:23:43 PM eva: ?!
2:23:50 PM eva: hendrik hommikul soovis ka
2:23:53 PM Ivo: :D
2:23:53 PM eva: mis teil viga on :D
2:23:58 PM Ivo: we know smth you dont
2:24:02 PM eva: salaviljastus
2:24:06 PM Ivo: mhmh
2:24:08 PM eva: nunnu :D
2:24:38 PM Ivo: oleks ju tore
2:24:46 PM Ivo: kas sa ei tahaks emaks saada

MINIIII

Käisin täna United Motorsis. Minisid piilumas.

seal töötav meesterahvas oli väga sõbralik ja küsisin igast küsimusi ja sain igast vastuseid. Ta oli valmis kohe proovisõidu kuupäev kirja panema. Lubasin, et helistan talle.

Võtsin hästi palju brožüüre ja raamatuid ka kaasa. Ilgelt ilusad on :D

Tahaks Minit...

Kellegil 300.000.- ei ole üle?

CARS I TOTALLY WOULD NOT MIND :)

WARNING: Autopedendus ahead.

Tänane piltide edition on siis Cars I Wouldn't Mind Owning. Need, mida ma üks päev nagu tegelt ka omada võiks siis...

VOLKSWAGEN GOLF MK5
Pmst see on siuke klassikaline auto, mis tegelt näeb jumalast okei välja ja on usaldusväärne ja nii. I like it, nagu ma täna avastasin. Golf oli meil kunagi peres olemas ja siis meeldis ta mulle ka. Nunnu.

(Vahemärkus:
Tiiu says:
mhm
Venemaal uurib miilits juhtumit, kus koolilapsed kiskusid lõuna ajal endil riided seljast ning viskusid naerdes põrandale. Praegu on alust arvata, et lasete lõunasöögi sisse oli sattunud narkootikume.
only in russia <- Fucking priceless)

HONDA CIVIC (Euroopa)
Nooo, kas tõesti keegi arvas, et see tulemata jääb? :D Olge nüüd. See on mu dream-car noh. Minge oma mersude ja Lexustega kus kurat. Ma oleks Hondaga rahul noh :D


MINI COOPER (vanem versioon sobib ka!)
So what, et tal ainult kaks ust on. MINA saan ju mugavalt sisse :D Jaaah. Need autod on mulle meeldinud sellest ajast peale, kui ma Italian Jobi nägin. Mõtlesin, et see faas läheb üle, aga see on juba 5 aastat kestnud ja ei näita väsimise märke.


KIA RIO
A selle auto leidsin internetis tuhnides. Ja tegelikult ta meeldib mulle. Veidike mu praeguse Suzuki (Liana) kujuga, aga vist vähe madalam. Tundub siuke väike ja tshill. Punane ei ole tegelt üldse mu lemmikvärv autode peal, aga sellel pildil tundub isegi okei...

MAZDA 2
"Super Little Model" nagu nad kodulehel ütlevad. See on mulle täpselt paras ju! Väiksed autod on best ever! Ja see on nii nunnu ja siukse laheda kujuga ja just paraja olekuga. 1,5ne mootor on mu Suzukist tipa nõrgem, aga mul ei olegi tugevamat vaja!

Rohkem pole praegu..

Tere.

Ääää. Honda Civic 5-Dd tahaks. Just sellist värvi ka. Sest, et see on metsikult ilusa välimusega auto. Olgugi, et mul lube pole, ega enne oktoobrit ei saa ka :D

Ainuke sitt on see, et enamus neist on manuaaliga :,( Wtf. Õnneks on üks versioon - 1.8 Sport AMT - mis on automaatkäigukastiga. See standardhind on 285000.- ... I wish I had that money :(

Miks sõita manuaaliga kui saab ka automaadiga? Tegelt ka. On võimalus nii palju lihtsamalt läbi saada! Miks teha asi enda jaoks raskeks? You tell me, eks!

Tähendab, mitte, et ma selle auto saaks endale või midagi. Ma lihtsalt unistan :D Mini cooperid meeldivad mulla ka endiselt, aga see kullakallis on esikoha hetkel vallutanud.

Täpik magab ja näeb unenägusid mu selja taga. Niutsub. Ja nüüd peaks siiski sukelduma ajalukku, sest et mul on veel oma hea 50 lehekülge lugeda enne homset kontrolltööd :) Ei viitsi hetkel Fe juurde saada (Geograafias juba 1 ja Keemias ka :D Vapustavalt hea õpilane olen. Mu vanemad on mu üle kindlasti uhked :))

Nautige oma õhtut!