Sassu oli minu kaine mõistus ja ütles, et homovihkajatega Fesaris kaklema ei ole mõtet minna, sest mis sa ikka lollakaga vaidled.
Ei, aga, ma ju ei leia, et need, kes homosid ei salli oleks lollakad. Okei. Igaühele oma. Kui ei meeldi, siis ei meeldi. Ma ei ole küll veel kuulnud ühestki omasooiharast, kes heteroid vihkaks, aga jätame selle praegu. Inimesi on erinevaid ja arvamusi on erinevaid, ei tasu viltu vaadata.
KÜLL AGA leian ma, et on lollakad need kes Facebookis, ajalehes, sõprade ringis, raadios (jnejne) kuulutavad sellest. Kuulutavad sellest kui väga nad vihkavad homosid, kui väga nad soovivad, et need isikud omavahel ei abielluks ja mis kõige hullem, et nad jumala eest lapsi ei adopteeriks! Sest, et homoseksuaalsus kindlasti jääb ka võsukestele külge. Kõik homod on ju üles kasvanud samasooliste vanemate käe all, ilmselgelt.
Mina ei saa sellest aru. Okei, abielu on üks asi. Väga paljud vaatavad seda kui religioosset, kiriklikku sündmust, kus Jumal silma peal hoiab. Kas Eestimaal on samasugune teema ainult, tekib tahtmine küsida? Eestlased ei ole reeglina ju kristlikud. Minu vanemad abiellusid vaid registreerimise teel ja oli pisike istumine sõprade ja sugulaste seltsis kodus suurestoas. Ei mingit uhket kiriklikku teemat. Mina usun, et ma kindlasti tahan tulevikus abielluda, aga ma ei tea, kas tahan seda teha kirikus. Minu jaoks on abielu kahe inimese vaheline kirjalik leping, mis näitab, et nad tõesti armastavad üksteist ja soovivad elu lõpuni koos olla. Minu jaoks ei ole religioonil asjaga mingit pistmist. Ma olen küll ristitud, aga ma ei usu Jumalasse. Usun Karmasse ja usun, et on olemas vaimud ja hauatagune elu, aga ma ei usu, et on olemas selline asi (või isik?) nagu Jumal. Ja võib-olla sellepärast olen ma nii OK sellega, et geid abielluda võivad. Mis see meid torgib, kui nad on otsustanud, et veedavad terve oma ülejäänud elu koos? Pooled abieludest nagunii lahutatakse. Ei ole see abielu tänapäeval nii püha midagi.
Mis mind veel marru ajab on see, nagu ma eelpool juba mainisin, et ollakse risti vastu geide adopteerimisele. Adopteerimine, mis muideks on raskendatud, kuna nad ei saa olla abielus. Võtame ette mitmeid Eesti kanalitel näidatavad saated, kus alatihti demonstreeritakse vaesuses ja näljas elavaid Eesti peresid, kellel alati 5+ last on. Võtame näiteks artiklid ja politseiraportid alkohoolikutest vanematest, kellel oma võsukestest siiralt savi on ja kes pigem viimase raha õlleballooni, kui lapse toidu peale kulutavad. Võtame näiteks isad, kes oma naisi ja lapsi peksavad ja emad, kes oma lapsukestest välja ei tee ja energia mujale suunavad. Kõlab kõik jube ilusti? Heteropered on kõik alati hästi toredad, eks?
Me ei saa välistada, et homoperes samasuguseid asju juhtuda võib. Alati võib, kõigiga võib (ja uskuge mind, meediakära oleks seda võimsam). Aga antud hetkel ei ole šanss, et selliseid asju juhtub suurem, kui heteropere puhul.
Ma tooks imeheaks näiteks vapustavast homoperest Neil Patrick Harrise oma mehe ja kahe adopteeritud lapsega. Kaks meest, kes tahes tahtmata armastavad üksteist ja veel rohkem armastavad oma lapsi. Nemad suudavad oma lastele pakkuda pere, mida keskmine heteroabielu ei suudaks. Ja vaadates pilte, mida mees aeg-ajalt Twitterisse uploadib ja vaadates artikleid, mis neist kirjutatakse jääb minu meelest üle ainult rõõmu tunda, et head inimesed üksteist leidnud on ja maailmale uusi ja intelligentseid ilmakodanikke kasvatavad.
Jep, neil lastel on ikka kohutavalt halb lapsepõlv.
Ja lisaks, veel üks hea artikkel, mis ma täna leidsin. Räägib traditsioonilistest peredest: "
Perekonnast," autoriks Mari Sarv. Olen ise näide sellest, kuidas minu pere ei ole "traditsiooniline," kuna mu isa ei ole geneetiliselt minu isa ja oma bioloogilise isaga ei ole ma kunagi kohtunud. Mul on kuskil poolperekond ja minu ema kasvatas mind umbes aastakese üksikvanemana. Ometigi ei tulnud aktivistid meile kätt külge panema, selle pärast, et me ei olnud "traditsioonilised"... Oleks ta aga elanud koos oma lesbipartneriga oleks olukord ilmselt KORDADES hullem olnud, selle pärast et...?
Ma ei saa väita, et samasooliste vanematega pered on paremad. Ma ei väidagi seda. Muidugi on ideaalsel peres lapsel ema ja isa. Aga kui on anda valikuvariant: Kas lastekodu või siiski täitsa oma perekond? Usun, et mina valiksin täitsa oma perekonna. Ja ma usun, et kui ma oleks kasvanud oma ema ja isa pere asemel üles peres, kus mul on kaks ema, siis minust ei oleks saanud lesbit. Olen praegu hetero, oman väga mitmeid gei-sõpru ja olen edasi hetero. Homoseksuaalsus ei jää nendega hängijatele külge. No tee mis tahad, ei jää.
Heterovanemad on OKEI. Samasoolised vanemad on OKEI. Üksikvanemad on OKEI. Miks on vaja nii palju vihkamist ja vägivalda (vt. alles nüüd
Prantsusmaal toimunud mässu) selle ühe teema ümber? Kes on need inimesed kes võrdlevad homoseksuaalsust pedofiilia ja zoofiiliaga? Millega õigustavad end need inimesed, kes nii tugevalt vihkavad?
Jah, Homod korraldavad vahel paraade, et olla märgatud ja kuigi mina leian, et see on okei ja siukest asja laivis jälgida on huvitav, sest paraadid ju alati toredad, saan ma aru neist, kellele ei meeldi, et seda nina alla surutakse. Tõesti. Tehku siis probleem sellest, et nad suruvad seda nina alla, mitte sellest, et nad on kõik peast katki ja haiged ja neid tuleks geist-terveks-tegemise-laagritesse saata. Pray the Gay away ei toimi. Nad on samasugused inimesed, täpselt nagu sina ja mina, ainult, et nad armastavad teisest soost inimesi. Mis on seal halba?
