Day 2 - Where you would like to be in ten years

Hästi raske on seda teemat alustada, kuna ma olen peaaegu terve oma elu olnud suhteliselt otsustusvõimetu.

Kui vaadata nüüd seda küsimust mitme külje alt siis ühest küljest (eraelu) tean ma täpselt, mis ma tahan, et kümne aasta pärast toimuks ja teise külje pealt (töö) on mu tahe täiesti olematu.

Alustame siis sellest, et kümne aasta pärast olen ma 35 aastat vana. Selleks ajaks võiks mul olla vähemalt üks laps ning pereelu. Pereelu koha pealt nii palju, et praegu on tore unistada ja mõelda. Ja eriti toredaks teeb selle unistamise see, et mu kõrval on hetkel inimene, kellega ma ennast mugavalt tunnen ja kellega ma tahaksin perekonna luua.

Fakt on see, et Facebook on täis vanu klassikaaslasi, sõpru ja kolleege, kes kõik üksteise järel beebisid saavad. Ja ma valetaksin kui ma ütleks, et ma ei ole kade. Muidugi ma TEAN, et praegu ei ole minu jaoks mitte mingil juhul õige aeg üks laps saada. Aga samas ma tean ka, et ma olen juba 25 ja mind häirib nii meeletult see, et igavesti on minu "viie aasta plaan" olnud selline, kuhu sisse ei mahu lapsed. AGA samas leian ma ka, et hiljemalt 27 võiks ju (esimese) järeltulija siia maailma tuua. Ja selle ajani on aega ainult kaks aastat.

Exploidin seniks Killu beebit, kuni enda oma pole :)

Kogu selle pika heietamisega jõuan ma arusaamale, et ma tean, et ma tahan kümne aasta pärast last ja abielu ja possibly oma maja ja madalat aeda ja kassidele lisaks ka koera. Aga tegelikult ma ju ei tea, sest mul on selline tunne, et mu elu on praegu veel nii laiali igatpidi.

Moller Autos meeldib mulle. Aga ma ei tea, kas ma seda tööd ka kümne aasta pärast teha tahan. Keegi kunagi ütles, et kes korra autosid müüma hakkab see seda tegema jääbki. Ühest küljest meeldib mulle väga see mis ma teen. Autod on põnevad, koolitused on kihvtid ja mu kolleegid on fantastilised! Teisest küljest vajavad inimesed vaheldust. Aga mine tea. Äkki hakkab mul nii hästi minema, et jäängi seda tegema :)

Ideaalis sooviksin ma, et mul kümne aasta pärast oleks elukutse, mis ei eeldaks iga hommik kell kaheksa ärkamist. See on ainuke miinus mu töö juures, mida ma kohe üldse ei salli.

Ma soovin, et me Tiiuga oleksime ikka veel sõbrad. Ma soovin, et mu sõprusringkond üleüldiselt oleks sama vahva, kui ta praegu on. Ma tahan, et Siim eksisteeriks veel mu maailmas ning, et mu perekond jäädavalt mu tegevusi toetaks.

Ma oskan rääkida, mida ma soovin enda eraelust ja inimestest enda ümbert. Ma arvan, et sellest ehk piisab? Võib ju loota, et kümne aastaga ma suudan välja mõelda, mis ma päriselt elus tegema tahan hakata.

Sünnipäev!

Mul oli see aasta päris vahva sünnipäev! Kõik sai alguse sellest, et ma lõpetasin tööpäeva ja kella kaheksast neljapäeva õhtul tegime Komeedis mõned joogid. Tiiu, Hendrik, Ivo, Siim ja Alfa olid seal :)

Tiiu, Hendrik läksid koju ja meie liikusime umbes kümnest Raini juurde. Sass tuli ka. Poisid rääkisid Bemmidest ja mina reaalselt lihtsalt puhkasin jalga ja jõin siidrit. Viimased tööpäevad olid väsitavad olnud ja hea oli lihtsalt istuda ja lõõgastuda.

Raini maja üheksateistkümnendal korrusel on muideks superkihvt vaade öösiti...

Kui kell sai kaksteist tähistasid poisid mu sünnipäeva mulle laulmisega! Seda pole juhtunud eelmisest aastast saati kui Siim sõbrad kokku kogus ja mind rooside ja kitarrimängu ning lauluga voodi ääres äratas! Nagu ka eelmine aasta oli ka see aasta jube awkward ja raske ennast kuidagi paigutada, aga armas sellegipoolest!

Hommikul käisime Siimuga Caddy proovisõidul ning kui tema Kohilasse trippis sain mina Tiiuga poes käia. Läksime korraks poodi, lootuses ehk õhtuks midagi selga leida. Leidsin, absoluutselt! Reversedis oli üks imeilus valge kleit, mis istus selga nagu valatult ja õhtul sain ennast tõesti tunda nagu päeva staar!

Pidu oli ka tore! Külalisi oli päris palju ja justnimelt palju vanu sõpru ilmus kohale! Kuna tegin peo ka vanematemajas siis oli kogu sünnipäev nagu suur nostalgia. Mängisime Singstari, sõime ema tehtud kartulisalatit ja legendaarseid lavaširulle, jõime šampust ja tantsisime. Tõesti tore oli!

Ööseks kusjuures sattusime ikka linna tagasi. Plaan oli minna linna peale, aga juhtus nii, et me Siimuga kumbki ei osanud arvestada sellega KUI tühi on Mersu paak. Päris tühi oli ja auto suri välja. Paanitsesime muidugi mõlemad, sest selle autoga sellist bläkki veel juhtunud ei ole! Kutsusime Kennu kohale, kellega sai kütust juurde toodud ja issandjumalkuipaljumeilvedas, sest auto võttis ilusti pildi ette pärast tankimist ja kuigi mootorituli põlema jäi, ütlesid nii internet kui Silberautos töötav mehhaanik, et kõik peaks olema OK kui mootor ilusti töötab ja tõepoolest, järgmiseks päevaks oli mootorituli kustunud! Trust me, sellist nalja me rohkem enam ei tee! Terve päeva rääkisin Tiiule, et tankima peab ja selleks ajaks kui oli aeg sõita maale ja tankida, olin mina juba siidrit joonud ja Siim roolis ei osanud arvestada, et auto ainult aurude peal sõidab.

Aga noh, äpardusi ikka juhtub. Sünnipäev lõppes Siimuga diivanil snuggledades ja telekat vaadates ja midagi rohkemat mul tegelikult tarvis ei olnudki!

siim ja jutud

Ma ei suuda ikka veel uskuda, et ma olengi nii pussy, et pärast Siimu ja sõprade ärasaatmist lennujaamas ma pisardama hakkasin! Lohutasin end sellega, et ostsin poest lotopileteid ja hetkeseisuga olen ainult kahe euroga miinuses!

Siim, Rix, Lil ja Karl lähevad umbes üheksaks päevaks Euroopat avastama. Mina jäin maha, sest kord elus oskasin ma teha vastutustundliku otsuse ja valida reisimise ja lustimise asemel kooli ja töö! Just, ise olen ka üllatunud!

Eile sai meil Siimuga täis tervelt üks aasta ja selle tähistamiseks läksime Pedaspeale piknikule. Siim meisterdas võileivatorti, singirulle ja kokkukeeratud näkileiba. Kõik oli ülihea ja meie viimasest deidist on aega möödas juba pool aastat. Peab tunnistama, et me veedame küll palju aega koos, aga me kunagi ei planeeri otseselt seda, et me nüüd paneme ilusti riidesse ja võtame aega ainult üksteise jaoks. Eile oli üks selline päev ja jube mõnus oli.

Ma ütleks, et võileivatordi näol on tegemist selle retseptiga ja maitse oli imehea! Pluss seda oli superlihtne teha ja valmis sai ta kähku. Me jätsime küll ära pikema külmkapis hoidmise sest aega meil polnud, aga kiidan seda torti igastahes!

Sõime, rääkisime juttu, kiikusime ja nautisime päikest ja muidugi Pedaspea loodust. Vaikne oli. Hea oli. 

Tõsimeeli armastan seda meest ja nüüd ongi selline saamatuse ja üksinduse tunne peal. Aga ta tuleb tagasi juba 18. september, nii et kaua pole enam jäänud! Käin vahepeal Tiiul Tartus külas (ta lubas mu Ahhaasse viia!) ja keskendun koolile ja tööle. Loodetavasti läheb see aeg kiiresti.

Cornmaze

Käisime eile Põltsamaal tutvumas maisirägastikuga! Kes sellest veel kuulnud ei ole siis selline koht nagu Sarapiku Talu on endale ühe maisipõllu sisse labürindi tekitanud. Kõigile, kellel on soovi seal ekselda antakse kätte kaart, mille tagaküljel on kuus numbrit ja näidatakse alguspunkt kätte. Tuleb leida siis kuus kontrollpunkti, kus igas punktis on värvipliiats ja kui sa kõik kuus numbrit pliiatsitega värvitud saad siis saad kingituseks maiustusi!

Selle aasta kaart oli Eesti-kujuline. Eelmine aasta oma oli kikilipsuga president.

Meie eesmärk ei olnudki vist niiväga kõiki numbreid koguda, vaid pigem tõesti saada see kogemus. Meie viitsimatust muidugi näitab ka fakt, et me igalt ettejuhtuvalt lapselt (neid oli seal palju!) uurisime, kus on lähim kontrollpunkt... Kõik olid sõbralikud ja näitasid õige suuna kätte!

Tiiu ja Rix maisipõllul!

Sassu leidis maast peaaegu täidetud kaardi ja heade inimeste abiga saime me kõik peaaegu kõik numbrid värvitud. Õnnetuseks ei viitsinud keegi meist seal põldude vahel pikalt üle tunni möllata ja loobusime viimase numbri otsimisest ning naasesime talumaja juurde muid vahvaid tegevusi vaatama.

"Paide" punktis oli vaatetorn. Sealt ükskõik, mis suunas vaadates avanes täpselt selline vaatepilt.

Talumaja ümber oli ka palju vahvaid tegevusi. Eelkõige lastele mõeldud, aga noh, meiesugustel oli ka lõbus. Oli suur ragulka, millega sai jalgpalle lennutada; siis olid pisemad labürindid, mida sai loogika järgi läbida; suuuuurte tükkidega pusled ning lisaks kõigele on seal võimalik ka grillida. Minu absoluutsed lemmikud olid kolm parti, kes talumaja ümber ringi chillisid. Sain neile saia sööta ja see oli hästi tore :)

Maiasmokad...

Õhtu poole otsustasime ka Viru Folgilt läbi käia. Sassul lubati auto parkida isa mingi sõbra maja hoovi. KEEGI ei hoiatanud meid ette, et sinna saamiseks peab oma autoga läbi terve folgi sõitma. Võite ette kujutada kui mõnus tegevus see oli. Tundsime end nagu kuulsused, sest kõik vahtisid meie autoakendest sisse ja kuna need lahti olid siis tuli igasuguseid kommentaare. Suurim hitt oli muidugi Kudis. 

Inimestest ümbritsetud :(

Viru Folgil hängisime me äkki tunnikese või nii? Maitsesime Sassu isa koduõlut ja suurima rõhu panime huvitavate asjade proovimisele. Mina olin (olen siiamaani) sillas Vana Tallinnaga jäätisest, Rixu sai omale maisi (olgugi, et meil auto pagass maisitõlvikuid täis oli) ja ühe varda otsa keeratud kartuli, Tiiu maitses praeräimi ja Sassu leidis leti, kust sai osta endale terve vuti. Ostis. Lasi meil ka maitsta. Ma ei saa öelda, et ma väga impressed olin... Minu arust maitses see nagu suitsukana, kuigi teenindaja käsi südamel väitis, et kanaga siin küll ühtegi sarnasust ei ole. Nojah.

Minikana :D

Ühesõnaga oli meil eile väga tore päev. Ujuma kahjuks ei jõudnudki ja selleks ajaks kui ma linnas Siimu ja teistega kohtusin olid ka nemad juba ujunud. Aga it's ok, ma väga ei põe. Suvi saab varsti otsa ja talvel meenutamiseks on üks vahva päev juures! Lõpetuseks panen veel ühe pildi võileivast :) Järgmise korrani!

Ülgase koopad

Eile mingil põhjusel tekkis Siimul üks hetk idee trippida. Kõigil järgmine päev piisavalt tegevusetu, et aega on, kõigil igav. Keegi sõber rääkis talle Ülgase koobastest, ametlikult on tegu vist lausa Ülgase Fosforiidikaevandusega. Eniveis, kuna see asus Maardus ja Sass on selle koha ekspert siis korjasime tema ka kaasa. Lõppkoosseis oli: Mina, Siim, Loviisa, Tiiu ja Sassu. Auris oli meie vahva ratsu ja sõitsimegi Maardu poole.

Maardus kohtusime Siimu kahe sõbraga. Kuna meil oli Sassi näol pöörfi GPS, siis olime meie teejuhid. Kohale jõudes oli juba hästi pime, kuigi soe. Vihma tibutas ka. Ja esimene suur üllatus kõigile, peale Sassi, oli see, et koobasteni jõudmiseks tuleb üles ronida võrdlemisi järsust mäest. Mäekülge kattis muda, oksad ja kõrvenõgesed. Kõik oli eriti tore, kuna vihm oli selle teinud ka libedaks. Taskulambid ja nutitelefonid taskulampide näol taskust välja ja minek!

Kui keegi teist on eales käinud Piusa koobastest siis te umbes teate, miuksed need olid. Vahe on selles, et nad on pisemad, kui mu mälu mind ei peta. Sisse astudes on juba tunda, kui jahe seal sees on. Leidsime igasuguseid vahvaid nn. koopamaalinguid, siinpool kaks stiilinäidet:

Koopad on väidetavalt umbes kaheksa kilomeetrit pikad. Meie ei jõudnud eriti kaugele, kuna vesi tuli vastu. Oleks meil olnud kaasas kummikud oleksime me kaugemale vaadanud. Kummiud on plaan tulevikku, sest tagasi tuleme me kindlasti! 

Hästi põnev oli see, et seal vedeles jube palju taarat ja ühel pudelil, mida ma kontrollisin, ilutsesid peal Eesti-aja pandimärgistused. Leidsime sealt ka pisikese "ruumi," kus oli näha lõkkeaseme jäänuseid ja selle kõrval maas ilutses kondoomipakk... Noh, ilmselgelt oli kellelgil seal vahva!

Koobastest välja tulles leidsime, et natuke võiks Maardus veel ringi vaadata. Käisime mingis karjääris, mis pimeduses üldsegi impressive ei olnud sest mitte midagi näha polnud! Ja leidsime üles ka rannaääre, kust linnatulesid nägime. Maardu kanti exploreme kunagi tulevikus veel.

Tagasiteel sattusime loomade surnuaeda. Ka seal oli päris põnev taskulampidega trippida, sest seal olek oli meie kõigi jaoks esimene kord. Leidsime palju vahvaid loomanimesid, nt. "Polla" näol ning ka üks "SIIM" seisis hauakivi peal. Ning lihtsalt huvitav oli näha uhket marmorist hauda jänkule, meie surnuaedades ei leia kohati nii uhkeid inimestehaudasidki.

Tallinna tagasi jõudes leidsime, et kesklinnas on palju rahvast ja mingil põhjusel oli väga palju politseisõidukeid liikvel. Viskasime Sassi koju ja Tiiu linna ja läksime ise Komeeti peitu. Oli tore õhtu/öö ja vahvaid kohti sai jälle palju nähtud. 

Käerauad.

Stoori sellest, kuidas peolt tulnud Eva, Tiiu ja Sass kohtusid ühe hädas olevad kutiga.

Kõndisime mööda mere puiesteed kui meie juurde ilmus üks noormees, kes tundus täiesti adekvaatne, lihtsalt veidi mures, et tal käed raudus ja selja taga olid. Meie, hirmsalt nutikad, nagu me oleme, leidsime, et ilmselt mingi purjus joke gone wrong ja ta sõbrad lihtsalt olid jobud ja jooksid minema. Tiiul oli juuksenõel ja mina haarasin ohjad enda kätte ja leidsin, et ma muugin need käerauad lahti. Ilmselgelt olen jube pädev lukkude muukija, kas te mind siis ei tea?
Olime ametis õige augu otsimisega, mida muukida ja järgmisena lendas letti mendiauto, mille peale meie hädas noorsand sääred tegi. Üks selja taga aheldatud kätega nooruk on võimeline väga kiiresti liduma! Ment kusjuures läks talle sama kärmelt järele. Meile oli jäänud politseiauto, mille mootor käis, uks oli pärani lahti ja mille omanik tol momendil kuskil Plaza platsil ringi jooksis. Piilusime Tiiuga sinna sisse, jube põnev oli! Leidsime siiski, et ei oleks tark tegu midagi rohkem teha ja lippasime ka Plaza platsile. Kurjategija oli põgenenud, ment kõndis autosse tagasi ja sõitis minema. 

Täiesti imeliku lõpuga lugu. Ikka veel olen nii üllatunud, et politseinik kätte ei saanud teda. Teiseks - miks see härra üksi autos oli? Kus ta paarimees oli? Kolmandaks - Huvitav, mis kuriteole me peaaegu kaasa aitasime?

Pidu ja purjus inimesed. Alati fun ju!

Kodune.

Wow, kui naljakas. Olen jälle üksi kodus. See on naljakas, et see on naljakas, eks?

Kurb oli tulla töölt koju ja teada, et Tiiu ei ole siin. Jobu lendas Saksamaale ja on seal Jõuludeni. Mis ma seni peale pean hakkama?

Üksinduse peletamiseks tegin endale häääästi head pastat ja see on esimene kord üle väga pika aja kui ma ei jaga ma seda kellegagi. Ardi on kuskil ula peal, Priit on vist kodus, Rix läks Pärnusse ja Sandril on kõht täis. Kedagi teist ka ei ole. Õnnetu lugu, sest see tuli nii megahea ja ma tahan, et keegi seda kiidaks veel! Well, positiivne külg on see, et seda on niii palju alles, et ma saan end hommikul ka katki süüa.

Olen diivanil. Olen lebos. Alfa on ka. Lähen ilmselt kohevarsti magama, agaaaa enne tuleks Sõbrad ära vaadata. Love that show! Ja vahel on üksi ikka päris hea. Samas ma olen nii rahul, et mul siin enamasti ikka seltsilisi on. Sõbrad on head. Ja minu omad on kõige paremad!

PS: Lebo oleks parem kui Alfa ei leiaks, et põnev on oma küüs minu külje sisse pista ja testida, kas ma reageerin.

lubatud post

Kuna me Malluga eile lubasime Gerdale ja Beritile, et me täna blogime siis vist peabki seda tegema.

Olen ikka veel seltskonnalõvi ja armastan ringi trippida. Käisin mõni nädal tagasi Iirimaal, nägin oma kallist Tiiut ja saime Oxegeni muusikafestivalil aega veeta ja nägime vägaväga palju purjus iirlasi, ning reisi teine pool möödus tema mõnusas perekodukeses maal (note to self: pean kaardi ostma ja neile saatma, sest lubasin!), kus lemmiktegevuseks sai krabide püüdmine. Krabide püüdmine kujutab endast seda, et sa kogud kokku ämbri, pulga nööriga ja lambaliha, siis tripid jõe äärde ja püüad selle nööriga, mille otsas on liha, krabisid, kättesaades paned krabid ämbrisse. Kui kopp on ees, siis valib igaüks oma lemmikkrabi(või kaks) ja ämber kallatakse ümber, ning kelle krabi esimesena finišisse jõuab, see on võitja. Siiamaani on kõik, kes sellest kuulnud on väga naksis olnud!

Viimased paar päeva olen ringi trippinud Rixuga. Meil oli tema ja Ardoga (ja Rainiga ja mingi kolmanda tüübiga) väga kihvt Pärnu pidu mõned päevad tagasi. Tagajärjel on mu parem jalg täiesti katki ja valus. Üleeilne linnatripp Tallinnas (Hendriku ja Rixiga) päädis sellega, et mu parema käe peale on võimatu toetada ja valus seda liigutada. Eriti meeldiv, kui on soov blogida või autot roolida.

Ahjaa, see ka: Viisime Rixu sfääriga sõitma! Kaks aastat oleme kuulanud jauri teemal "Mikkksssss me kunagi sfääridele ei lähe!" ja lõpuks sai see nali tehtud. Jee!

Kuna mu vanemad on eemal siis on minu hooldada jäänud mõnusmõnus Jüri maja. Põllud, mets, kaks kassi, loodus! Eile öösel oli eriti ilus. Siin puuduvad linnatuled ja niisiis oli öine äike eriti uhke vaatepilt. Hetkel istun terrassil ja ootan Nurri koju. Ma ei saa siit enne lahkuda, kui Nurr koju ei tule, sest see õnnetu on kurt ja ööseks üksi õue jätta teda ei saa. Megatüütu kuna teda ei saa ju kutsuda ka ja nii ma siin istungi nagu lollakas, kibelen linna, kuna varstivarsti stardime Folgi suunas ja ootan. Blogin. Muideks, endiselt sajab ja lööb välku. Miks see jobukas siis juba tagasi ei tule???

Folk tõotab tulla erakordne, kuna ma pole seal ükski aasta varem käinud. Obviously ei ole nii suur ja uhke üritus, kui oli muusikafestival Iirimaal, aga kuna seekord on seltskonda rohkem, siis usun et ta tõotab tulla vähemalt sama fun!

Nii. Viimast peaaegu kahte kuud ilmselgelt ühes blogipostis kokku võtta ei saa, niisiis ma siinkohal lõpetan. Aga kes teab, äkki suudan augustikuu jooksul tublim olla...

Tüdrukuteõhtu

Eelmine laupäev (jah, ma olen laisk blogija) otsustasime täide viia juba enne koostatud plaani teha tüdrukuteõhtu. Mina, Tiiu ja Grete. Leidsime, et screw men (mitte sõna otseses mõttes, for once :D) ja me oleme kolmekesti ja joome tipa ja räägime ja paneme end ilusti riidesse ja oleme tublid ja ägedad. Noh. Mina alustasin õhtut juba valesti vist, kuna Rix oli minukal ja leidis, et ma pean temaga koos ühe kokteili jooma. Okeiii... Tegin seda. Siis ta lahkus ja tulid Grete ja siis tuli Tiiu. Mõlemal kleidid ja mul ka! Jeee!

Noh hakkasime siis dringitama. Ja siis helistas Johann, kes tegi taksotööd too õhtu, ja kuna Go Green HQ on viimasel ajal olnud minu armas kodu siis ta tuli mingile GPSile järele ja lõpuks chillis meiega poolteist tundi. Tiiu kutsus Ennu. Grete kutsus Henriku. Siis tuli Denry, kellel polnud ka taksotööd parajasti teha. Kutsusin Siimu ja Priidu. Kes oskab arvutada? Tüdrukuteõhtu, mille koosseis oli 3 tüdrukut ja millelt käis läbi 7 poissi. Jess. Ei, aga mis seal ikka!
Mingi hetk leidis Grete, et läheb koju ja mina ja Tiiu ja Ennu läksime linna. Linnas saime kokku Rixuga ja käisime läbi Taco Expressi, Shootersi Nooruse. Mingi hetk Tiiu hülgas mu ja Ennu ka ja jäin linna Rixuga kahekesti. Balous oli mingi imelik pidu, nii et väga kaua me seal ei olnud ja tulles koju leidsin eest Siimu, Priidu, Denry ja Ennu. Pluss Rix. Ja mina. Viis poissi ja üks tüdruk.

Otseselt väga pettunud olla ei saa, kuna tegelt oli ju vahva õhtu, aga mingil põhjusel on niii-iiii raske teha üks girls-only õhtu, mida ma tunnen, et ma päris tõsiselt vajan.

Proovin varsti uuesti.

nädalavahetus ja talv ja jutud

Nii. Täna on esmaspäev. Esmaspäev, mil ma olen kodune, voodine. Koristasin end lollakaks (noh, pesin ära mingi miljon taldrikut ja klaasi) ja üleüldiselt olen tagasihoidlik ja majast ei välju.

Nüüd istun siin. Ennu on ka. Põletame jõuluküünalt, mille Mattias ja Tiiu mulle kinkisid (musid!) ja mida niiiii raske Škodast kätte oli saada, aga siin ta nüüd on ja põleb ja loob jõulumeeleolu.

Nädalavahetus oli kena. (NV all pean silmas N-P) Neljapäeval veetsin meeldiva päeva Rixuga. Käisime lemmikloomapoodides linde ja kalu vaatamas, shoppasime koos ja siis näitas ta mulle ilusat vaadet Pirita peale kui autoga sinna treppide juurde minna. Ja üleüldiselt nautisime Mersuga jälle talvevõlusi ja maa peal asetsevat jääd :D Õhtul saime kokku ka Tiiuga, kellega sai Toompeale minna ja kakaod joodud ja veel ilusat Tallinnat imetletud. Mõned tunnid hiljem kohtusin ka Matsiga, kes mulle külla tuli ja õhtu mõnusaks tegi :)

Reedesel päeval käisime Matsiga vanalinnas jalutamas, jõuluturgu otsimas (leidsime, a see oli ikka veel suletud :o) ja üksiti külmetasin kõik kehaosad ära. Ja õhtul oli minijooming Tiiu, Kalle, Ennu, Kaspari, Lauriga, mille Hardo tegi põnevaks seoses sellega, et tuli ka ja tõi pokkeri. Whoot! Ma ei ole kindel, kes võitis, aga Tiiu kaotas 9 krooni :D

Hiljem, kui Kaspari Lasnamäele viisime käisime üksiti McDst läbi ja siis sõitsime Pärispeale, et ostetud sööki süüa. Ööseks läksime Koplisse, kuna Hendrikul oli ju sünnipäev!

Hommikul oli vahva oma autot lume alt välja kaevata. Päev möödus Kampuste ja teistega sünnipäevaasju ajades. Õhtul oli TOOGAPIDU!

Ja pühapäeva veetsin Tiiu ja Matsiga ja õhtul saatsin nad rongi peale (Tartu on nõme :() ja viisin auto Jürisse, naljakoht on see, et mersuvõti oli škodas, millega Hardo mulle järele tuli ja auto avastas seda alles Jürisse jõudes, naiss!

Kõik on ikka veel hästi :)

(PS: Mersul sai 456000km täis! Natuke veel, 500.000 ei ole enam kaugel!)

Heade Mõtete Linn

Tartu on vahelduseks üks ütlemata meeldiv linn. Olen siin olnud reedest saati ja nii tore ja mõnus on olnud.

Reede õhtul tegime Tiiu ja Matsi korteris soolaleivapeo. Ütlen "tegime," kuna terve peo vältel olin mina tublim host kui Tiiu ja Mats kahe peale kokku. Seltskonnad eraldusid kaheks (Pluss Tiiu+Skype) ja olin vapper ja jooksin mitme toa vahet. Peo alguses saime Tiiuga veel Oskaril (Mini-Bieber :)) kuskil vastas käidud, mis tundus hea idee kui me veel toas olime, aga õue jõudes... Well. Ütleme, et minu ilusatest Uggidest pole midagi alles, ma suutsin mingi slideda, nii et mu heledad teksad ülisitaseks said ja me saime mõlemad niiii märjaks, et mul on nüüd, kaks päeva hiljem, ikka veel seda meenutades külmavärinad. Brrrr!
Köögitiim sai hakkama seina-akna-kapi-kõige-muu teipimisega ja üldpilt oli päris lõbus. Maika tõi õhupalle, mis ka peomeeleolu lõid. Ja üleüldiselt oi tegelt päris vahva.






Eile õhtul tegime Tiiu ja Matsiga parima filmiõhtu ever. Näitasin neile Facebooki filmi ja sõime megasuuri pitsasid ja jõime cocat ja apelsinimahla ja öösel, kui Tiiu kustus, vaatasime Matsiga veel Toy Story 3e ja Ghost Shipi ka ära. Mõnza!



Huvitav fakt on veel see, et me oleme selles ajavahemikus suutnud ära lõhkuda lambipirni, teleka ja fööni. ?! Mingid jutud käivad, et Tiiu sai oma ukselingist ka jagu.

A muidu on Tartu on see NV mõnza :)

paldiski

Ilus elu. Elu ilus.

Me käisime eile Paldiskis. Tähendab. Jah.

Õhtu algas Tiiuga Grete juures BBQl. Palju süüa ja palju grilli ja päikest ja kõike ilusat ja paremat. Aga see ei olnud minu seltskond, Tiiu oma eriti ka mitte niiet tulime tulema. Tema sai Ennuga kokku, mina kohtusin Sassi maja taga Rixu, Gerda, Hardo, Beriti, Siimu ja Priiduga. Noh, muidugi Sassi ja Kudisega ka.

Õhtust arenes välja plaan minna Paldiskisse. Miks sinna? Aga sellepärast, et see pidi väidetavalt ghost town olema. Vahva! Mõeldud tehtud. Mersutiimis olime mina, Rixu ja Sass. Škodatiimi juhtis Hardo, kaardilugejaks oli Gerda ja Berit elas vist niisama kaasa. Tegime võidu Paldiskini ja kuna me suutsime valest kohast ära pöörata juhtus nii, et kümmekond minutit enne Paldiskisse sissesõitmist saabus MMS Hardolt, pilt Paldiski sildist. Olime üllatunud ja leidsime, et okei. Sõidame sisse, leiame koha ja kontakteerume nendega. Möödus võib-olla veel 15 minutit, kui tee viis meid Pakri tuuleenergiaalale. Kaugelt paistsid tuulikud silma ja no muidugi tekkis mõte minna neid lähemalt uurima.
Kohale jõudes nägime ühe tuuliku all juba autotulesid ja kes muu, kui Škodatiim ootas meid seal ees. Täieti puhtjuhuslik kokkusattumus oli see, kuna sinna kohalesõitmiseks pidi päris mitme lehmaraja vahel valima. Üllatus oli mõnus, muljetasime oma reisist ja siis asetas Rix teki maha ja lamasime kambakesi sinna peale ja vaatasime tuuleveski keerlevaid lapakaid. Tähistaevas oli, ilm oli mõnus ja tunne oli lihtsalt vapustavalt hea.

Hiljem sõitsime ringi, leidsime ühe mahajäetud mõisa (koolimaja? korterelamu??) ja trippisime seal sees ringi oma häguste mobiilivalgustite ja digikate välkude abil. Rixu ja Sassiga sattusime kuhugi lehmarajale, mida nimetati Muulamägedeks, vist, ja sõitsime hirmutavalt lähedalt mööda sadama/sõjaväe alast.

Tegime veidi autopeitust/kulli ja mingi hetk põgenesime Tallinna poole tagasi, tehes enne kiire suitsupeatuse Türisalu Pangal.

Ilus õhtu oli.

soe ilm

Täna oli erakordselt ilus ja soe päev!

Hommikul käisin juuksuris ja sain Salon+is Anna nimelise teenindaja käe läbi väga õnnelikuks. Euronicsi teenindus oli veits vähem kiiduväärt. Nad müüsid mulle klapid, mis ei lähe iPodile taha. Tagasiminnes müüsid adapteri, mis oli täpselt sama nagu see klapiots. Ja kui ma juba kolmandat korda Euronicsi uksest sisenesin, seekord Hardo back-upina kaasa vedades, olid nad lõpuks nõus mulle raha tagasi andma ja uued klapid müüma. Keegi ei vabandanud kordagi ja see oli veidi häiriv, aga noh. Probleem sai lahendatud ju ja mul on nüüd uued kickasscoolid kuularid.

Oma päeva teise osa veetsin nii, et viisin oma armsa e-klassi Arukülla issi kätte, kuna mu auto oli katki. On katki. CDmängija ei tööta, parem esituli ei põle ja ta ei kiirenda, nagu peaks. Üksiti logiseb ta väga kurjakuulutavalt. Ja noh... Paak oli ka tühi :( Loodan ta lähiajal kätte saada. Tegin ta seest isegi ilusti puhtaks, käisin lapiga üle ja korjasin iga viimasegi asja, mis võiks prahina kirja minna, ära. Üksiti olen tänulik sellele, et Hardo matid paar päeva tagasi puhtaks kloppis, kuna see tegi minu töö lihtsamaks.
Kõige kurvem oli südame ja armastusega vahepaneeli kogutud kummikarude väljaviskamine. Me küll proovisime Hardo ja mu vennaga neid hävitada nii palju kui võimalik, aga lõpuks viskasin korraliku hunniku ikkagi ära.

Tagasi linna jõudes sain kokku Tiiuga ja Gretega ja Henrikuga ja Stiinaga. Istusime Toompea vaateplatvormil. Mingi hetk helistas Hardo, kelle suutsin välja vihastada kuna ei saanud hakkama meie asukoha kirjeldamisega, niisiis ta otsustas, et me ei saa kokku. Hiljem, kui seadsime sammud kodu poole, sattusime talle ja Beritile ikkagi kuskil Vanalinna nurgal peale. Kae nalja!Kusjuures vaateplatvormil oli grupp pilusilmseid välismaalasi, kes terve meie sealveedetud aja suure kaameraga filmisid. Enamasti linna, aga natuke meid ka. Loodan, et nad kunagi tõlgivad ka meie teksti ära ja saavad teada, et lisaks nende diskuteerimisele rääkisime me ka näiteks korteritest ja ruutmeetritest ning üritasime välja mõelda, kuidas oleks kõige valutum vaateplatvormilt alla kukkuda.

Õhtu viis meid edasi minu juurde. Pisike plaan oli Pärnu minna, aga kuna seda pulli ma olen spontaanselt ja ohutumalt juba teinud, siis jäi see idee katki. Grete-Henrik-Stiina läksid koju. Mina saatsin Tiiu Tammsaare Statoilini. Mingi hetk sain kõne Hardolt: "Sa oled purjus ja autota eks?" Asi lõppes sellega, et viisin talle tööle suitsu. Vahva on jalutada, kui õues on nii soe ja ilus ja tore!
Pärast Kolme Õe külastamist lasin Hardol end siiski koju tuua. Ja kui ta kummide vilinal kadus mõtlesin, et õhtu on läbi. Nõups, ta naases, et tuua mulle mu telefon ja võtta mult need õnnetud suitsud. Ja siis viskas hommikumantli peale, minul oli juba seljas pidžaama, ja nii me istusimegi õues ukse ees, rääkisime juttu ja tema tegi suitsu.

Leian, et oli üks huvitav ja ilusa päev. Ja sellest tuli üks pikk-pikk entry. Õues sajab vaikselt-vaikselt vihma ja linnud laulavad ja kõik on värske ja ilus. Peaagu et pean plaani uuesti jalutama minna...

Muideks. Tänane teemalugu on mingil põhjusel Brainstormi "Count My Fingers"

luvluvluv my friends

Juhuse tahtel sattusin eile Veskimöldre kanti ja oinäe, võtsin peale Tiiu, kes Telliskivisse suundus ja siis suundusime koos.

Hendrik, Ennu, Tiiu, Raigo, Uku, Mariann, Lilian, Kuki ja siis hästi palju võõraid nägusi.

Aga vahva oli! Tantsimine idiootsete ja mitte nii idiootsete laulude järgi oli the best!

Pean tunnistama, et armastan neid inimesi ikka veel niiiiii palju!

Tere

Hendrik nuttis ja ma otsustasin no okei kirjutan peost. A ma ei viitsi uuesti kirjutada, nii et copy-paste ühest väiksemast foorumist teemast "What did you do last night?" mõne lisatud kommentaari javõi featurega.
Guest list: Tiiu, Hendrik, Kaspar, Helena, Anette, Morten, Grete

Well, my mom and dad and brothers left for Saaremaa last night and the house was ALL MINE. What did I do? A tiny party-sorta-thing : D It turned out great and everybody seemed to have fun!

At first I was afraid that such a small amount of people would be boring and people would get bored fast. Boy, was I wrong! At first yeah, we sat around the table and ate and nothing really happened. But as the night progressed we set up the hookah(I AM ADDICTED GODDAMNIT :( Addictive personalities suck :() and just started chill-outing.
I have a trampoline and people went jumping on it, we took pictures and laughed and had fun. Same with the swings.
Then we sat outside, on the patio, did more hookah, some people smoked regular cigarettes. Boys took tequila-shots, I walked around, talked to people.
As time progressed we did more hookah.. And at one point we went upstairs and stood on the balcony and started talking about our relationships with Hendrik, Kaspar and Anette. Then we went on my bed and GROUPSEX. Yeah. Anyways. At some point someone found Orkut(!!!) and we left each other scraps and testimonials and stuff. And then went and did more hookah and tried to Moonwalk and all that junk.
At one point I grew bored and we got into my car and went to see how far the road goes. It didn't go far and we soon returned. (Peale seda, kui Kaspar oli 100km/h sisse tampinud mu vaesesse Suzukisse :()
Eeh. What else. Oddly enough no one fell asleep. Except Morten XD But he soon woke up. And the end result was me, Hendrik, KAspar, Tiiu, Helena all in one bed. HELENA HAS POINTY BONES :( FUCKING MODELS. And trying to sleep. Uh. When I finally DID fall asleep they fucking woke me up so I could drive them to the bus-stop. :( (JOBUD)

Oh, one thing I didn't mention. I was the only person who didn't drink and my voice just went hoarse and disappeared and everybody made fun of me :(

I finally fell asleep around 8am and got woken up around 1pm :(

Also: I had a fucking tick in/on my head last night! I had an itch and scratched and felt something, when it didn't come off I was like "HOLEE SHIT GUYS I HAVE A TICK! DO I HAVE A TICK? CHECK IF I HAVE A TICK?!" First one to run away was Hendrik. PUSSY. But Kaspar and Anette quickly came to the resque. "IT IS A TICK!" and then they ordered me to sit down and at first Kaspar tried but couldn't get it out and then Anette discovered that she has nails and pulled it out :D Eee! Yeap.
Today, when I woke up I discovered a bee-bite on my lip. WHAT THE FUCK. It hurt and itched at the same time :(

Kõik. Sobis?

Minu bestikad.

Ma mõtlesin, et teeks siis ühe suure südame ja mõttega tehtud entry. Siukse diibi noh! Siin toon ma ära oma viis bestikat ja miks nad mulle meeldivad :D Äge, onju!
PS. Perekonnanime tähestiku järjekorras!
(M - O -P -S - T)

Maika: Maika on minu göölfrend, kellega annab kõiges ja kõigist rääkida! Temaga arutan ma igapäeva muresid ja rõõme, temaga veedan ma chilli SWS aega ja nii! Temale saab rääkida "Äh, ta meeldib mulle nii väga :(" ja "See kutt oli nii nunnu!" Ning temaga saab koolis hängida ja ajalootunniajal pilte värvida ja kõrgete hääletoonidega poisse närvi ajada :D Änxxx on! Me oleme isegi nii kaugele jõudnud, et Maikat ANNAB söögikal Prisma veetud :D

Tiiu: Tiiu on vana sõber, kellega juba aastaid ühiseid huve jagatud on! Temaga saab eriti hästi internetifenomene vahendada ja nende üle naerda, tema on minu SA-kaaslane(ÜKS PÄEV MA VEEL KINGIN SULLE ACCOUNTI!). Tiiu on see, kes aitab minu skräppide-arvu tõsta, kui häda käes! Ning ta on nii spets selles. Kui Tiiu külla tuleb siis ei ole isegi seda "ääää nii igav on ää" vaid saab mingi eriti lambiasjadest rääkida ja koos internetttttis surfata ja telekast tuleva üle naerda või siis õue jalutama minna ja niisama lampi vahtida.

Kaspar: Kaspar on see, kes aitab siis, kui tehnika üles ütleb. Võinoh, annab tippe :D Second oldest, next to me :D Ja ilgelt hea huumorisoonega, mis teha :D Kutt ajab mind kogu aeg naerma. Kasparit on ka kaua-kaua tuntud ja aegajalt saab ühist minevikku meenutades nostalgitseda! Miskipärast meenus praegu tahvlile Limpa ja co. joonistamine :D Tema on ka üks see, kes peale minu veel Kim Possiblet vaatab, mis on äge, sest, et siis ei tunne ma end nii üksikuna selles osas ja kellega ikka discussida annab (Internetilambinäod foorumites ei loe).

Ennu: Ennu on minu mingil-määral emo-sõber. Temaga kurdame vahest vastastikku. A see ei tähenda, et me kogu aeg ainult üksteise õlal nutaks- oh ei. Tema on see põhiline vend, kes minu joonistusi kritiseerib ja sellega mingit konstruktiivset edasiminekut tagab. Noh, üks päev ma veel saan tehtud pildi, mille peale Ennu EI ütle "sakib" :D Temaga koos saab "Six Feet Under" jälgitud ning tegelastele järgi ahhetada. Jah. Lõbus on!

Hendrik: Esiteks- Mika ei saki :D Moving on.. Tema on see vend, kes päris tihti avastab, et "See lugu on nii hea!" ning siis ta saadab selle mulle ja 90% tõenäosusega tuleb paari minuti pärast minult vastus "See on mul nüüd repeadi peale pandud..." Ma olen talt saanud piisavalt häid lugusid, et koostada Playlist "Hendriku lood". Hendrik on see põhiline kooliülelaskja ka ja noh, mis teha, on mingil määral igavam ja vähem teha tunnis, kui teda koolis pole. Eriti kui Maika minuga ei istu :,( Ning ma usun, et tema stiilitajust peaks kõik eeskuju võtma, eelkõige mina. Ja kuidas saaks mainimata jätta neid Hendriku olenguid :D Ilma nendeta oleks elu väga tume. Hiiu Grill 4life!