Cornmaze

Käisime eile Põltsamaal tutvumas maisirägastikuga! Kes sellest veel kuulnud ei ole siis selline koht nagu Sarapiku Talu on endale ühe maisipõllu sisse labürindi tekitanud. Kõigile, kellel on soovi seal ekselda antakse kätte kaart, mille tagaküljel on kuus numbrit ja näidatakse alguspunkt kätte. Tuleb leida siis kuus kontrollpunkti, kus igas punktis on värvipliiats ja kui sa kõik kuus numbrit pliiatsitega värvitud saad siis saad kingituseks maiustusi!

Selle aasta kaart oli Eesti-kujuline. Eelmine aasta oma oli kikilipsuga president.

Meie eesmärk ei olnudki vist niiväga kõiki numbreid koguda, vaid pigem tõesti saada see kogemus. Meie viitsimatust muidugi näitab ka fakt, et me igalt ettejuhtuvalt lapselt (neid oli seal palju!) uurisime, kus on lähim kontrollpunkt... Kõik olid sõbralikud ja näitasid õige suuna kätte!

Tiiu ja Rix maisipõllul!

Sassu leidis maast peaaegu täidetud kaardi ja heade inimeste abiga saime me kõik peaaegu kõik numbrid värvitud. Õnnetuseks ei viitsinud keegi meist seal põldude vahel pikalt üle tunni möllata ja loobusime viimase numbri otsimisest ning naasesime talumaja juurde muid vahvaid tegevusi vaatama.

"Paide" punktis oli vaatetorn. Sealt ükskõik, mis suunas vaadates avanes täpselt selline vaatepilt.

Talumaja ümber oli ka palju vahvaid tegevusi. Eelkõige lastele mõeldud, aga noh, meiesugustel oli ka lõbus. Oli suur ragulka, millega sai jalgpalle lennutada; siis olid pisemad labürindid, mida sai loogika järgi läbida; suuuuurte tükkidega pusled ning lisaks kõigele on seal võimalik ka grillida. Minu absoluutsed lemmikud olid kolm parti, kes talumaja ümber ringi chillisid. Sain neile saia sööta ja see oli hästi tore :)

Maiasmokad...

Õhtu poole otsustasime ka Viru Folgilt läbi käia. Sassul lubati auto parkida isa mingi sõbra maja hoovi. KEEGI ei hoiatanud meid ette, et sinna saamiseks peab oma autoga läbi terve folgi sõitma. Võite ette kujutada kui mõnus tegevus see oli. Tundsime end nagu kuulsused, sest kõik vahtisid meie autoakendest sisse ja kuna need lahti olid siis tuli igasuguseid kommentaare. Suurim hitt oli muidugi Kudis. 

Inimestest ümbritsetud :(

Viru Folgil hängisime me äkki tunnikese või nii? Maitsesime Sassu isa koduõlut ja suurima rõhu panime huvitavate asjade proovimisele. Mina olin (olen siiamaani) sillas Vana Tallinnaga jäätisest, Rixu sai omale maisi (olgugi, et meil auto pagass maisitõlvikuid täis oli) ja ühe varda otsa keeratud kartuli, Tiiu maitses praeräimi ja Sassu leidis leti, kust sai osta endale terve vuti. Ostis. Lasi meil ka maitsta. Ma ei saa öelda, et ma väga impressed olin... Minu arust maitses see nagu suitsukana, kuigi teenindaja käsi südamel väitis, et kanaga siin küll ühtegi sarnasust ei ole. Nojah.

Minikana :D

Ühesõnaga oli meil eile väga tore päev. Ujuma kahjuks ei jõudnudki ja selleks ajaks kui ma linnas Siimu ja teistega kohtusin olid ka nemad juba ujunud. Aga it's ok, ma väga ei põe. Suvi saab varsti otsa ja talvel meenutamiseks on üks vahva päev juures! Lõpetuseks panen veel ühe pildi võileivast :) Järgmise korrani!

viru raba

Istusime siis eile Levika ees. Mina, Siim, Sassu, Rix, Lil ja Tiiu. Tiiu leidis, et ta ei viitsi oodata, kuni me jaurame ja ta läheb jala Telliskivisse tagasi. Leppisime. Istusime edasi ja jaurasime veel. Kuidagi läks jutt selle peale, et miks Rix meid üldse oma Lahemaa tuuridele kaasa pole võtnud. Ja siis avastas Sass, et miks me kohe ei lähe? Probleem ei olnud selles, kas minna, vaid kelle autoga minna! Otsustasime Mersu kasuks ja panime ajama.

Kas te teate kui fantastiline on varahommikul rabas? Ma jagan mõned pildid, ehk annab aimdust.

Terve raba oli valgeid vatitupse meenutavaid taimi täis.

Naljakad on rabas olevate tekstide inglisekeelsed tõlked. "It has gone to the bog."

Jõudsime kohale umbes-täpselt siis kui päike tõusma hakkas. Pildil minu lemmikpoisid!

Päikesetõusu järel jõudsime vaatetorni, kust avanes kõige imelisem vaade!

Tagasi sõitsime tunnike hiljem. Tervet matka me muidugi ei läbinud, aga ma arvan, et võib tunnistada, et kogemus oli fantastiline ja ükski teine tuur keset päeva poleks pooltki nii efektne olnud! Muidugi oli armas see, kuidas tuurijuht Rix ise ka uute ehituste peale ahhetas ja leidis kui tore ja hea kõik on. Aga kõik oligi!

Valgamaa Mersud

Täna läksime me kella kuuest umbes Valgamaale Mersut ostma ja koju tagasi jõudsime tubli 12+ tundi hiljem... Aga WORTH IT! Kell on kaheksa kaksteist hommikul, Siim magab mu kõrval ja mina jagan teiega neid osasid pilte, mis ma neist imelistest autodest tegin...

Kui enne ükski W123 polnud otseselt minu Baby, siis see punane iludus... Jep. Tema on! Ei ole kahju Siimule Aurist laenata, kui ma ise selle kaunidusega linnas ringi saan paarutada. Mmmm!

Meie punane kaunitar. 

Ja temaga kaasas olev kollane, väheke rohkem päevinäinud sõber.

Armastan Mersusid! Olen seda varem maininud või...? :)

Ülgase koopad

Eile mingil põhjusel tekkis Siimul üks hetk idee trippida. Kõigil järgmine päev piisavalt tegevusetu, et aega on, kõigil igav. Keegi sõber rääkis talle Ülgase koobastest, ametlikult on tegu vist lausa Ülgase Fosforiidikaevandusega. Eniveis, kuna see asus Maardus ja Sass on selle koha ekspert siis korjasime tema ka kaasa. Lõppkoosseis oli: Mina, Siim, Loviisa, Tiiu ja Sassu. Auris oli meie vahva ratsu ja sõitsimegi Maardu poole.

Maardus kohtusime Siimu kahe sõbraga. Kuna meil oli Sassi näol pöörfi GPS, siis olime meie teejuhid. Kohale jõudes oli juba hästi pime, kuigi soe. Vihma tibutas ka. Ja esimene suur üllatus kõigile, peale Sassi, oli see, et koobasteni jõudmiseks tuleb üles ronida võrdlemisi järsust mäest. Mäekülge kattis muda, oksad ja kõrvenõgesed. Kõik oli eriti tore, kuna vihm oli selle teinud ka libedaks. Taskulambid ja nutitelefonid taskulampide näol taskust välja ja minek!

Kui keegi teist on eales käinud Piusa koobastest siis te umbes teate, miuksed need olid. Vahe on selles, et nad on pisemad, kui mu mälu mind ei peta. Sisse astudes on juba tunda, kui jahe seal sees on. Leidsime igasuguseid vahvaid nn. koopamaalinguid, siinpool kaks stiilinäidet:

Koopad on väidetavalt umbes kaheksa kilomeetrit pikad. Meie ei jõudnud eriti kaugele, kuna vesi tuli vastu. Oleks meil olnud kaasas kummikud oleksime me kaugemale vaadanud. Kummiud on plaan tulevikku, sest tagasi tuleme me kindlasti! 

Hästi põnev oli see, et seal vedeles jube palju taarat ja ühel pudelil, mida ma kontrollisin, ilutsesid peal Eesti-aja pandimärgistused. Leidsime sealt ka pisikese "ruumi," kus oli näha lõkkeaseme jäänuseid ja selle kõrval maas ilutses kondoomipakk... Noh, ilmselgelt oli kellelgil seal vahva!

Koobastest välja tulles leidsime, et natuke võiks Maardus veel ringi vaadata. Käisime mingis karjääris, mis pimeduses üldsegi impressive ei olnud sest mitte midagi näha polnud! Ja leidsime üles ka rannaääre, kust linnatulesid nägime. Maardu kanti exploreme kunagi tulevikus veel.

Tagasiteel sattusime loomade surnuaeda. Ka seal oli päris põnev taskulampidega trippida, sest seal olek oli meie kõigi jaoks esimene kord. Leidsime palju vahvaid loomanimesid, nt. "Polla" näol ning ka üks "SIIM" seisis hauakivi peal. Ning lihtsalt huvitav oli näha uhket marmorist hauda jänkule, meie surnuaedades ei leia kohati nii uhkeid inimestehaudasidki.

Tallinna tagasi jõudes leidsime, et kesklinnas on palju rahvast ja mingil põhjusel oli väga palju politseisõidukeid liikvel. Viskasime Sassi koju ja Tiiu linna ja läksime ise Komeeti peitu. Oli tore õhtu/öö ja vahvaid kohti sai jälle palju nähtud. 

Kuremaa ja Malev

Käisime Ivoga mõed päevad tagasi Killul malevas külas. Killu malev asub Kuremaal ja idee sinna minna tekkis Ivol, täiesti spontaanselt. Mõeldud, tehtud. Oli vaja vaid aadress üles leida, et sinna kohale saada kuidagi. Kodulehel ühtegi aadressit polnud, seisid sõnalised õpetused ja öeldi, et otsige punastest tellistest ujulahoonet. Okeiii! Läksime!
Kohale jõudes tundsime koha ära selle järgi, et Killu seisis tee ääres ja vehkis kätega. Punastest tellistest ujulahoone? Selline:

Lähemal vaatlemisel võib leida punastest tellistest torni

Jep. Eniveis saime oma toa ja olime valmis malevaks! Meie jaoks oli see absoluutne rehab. Tööd tegema ei pidanud, lihtsalt naudi loodust ja vaata, kuidas Killu ja Tiina lapsi kamandavad. Esimesel õhtul mängisime juba mõned vahvad seltskonnamängud ka maha ja saime vaadata, kuidas noored MC Battlet teevad. Tore oli.

A: Mu lemmikosa. Noored ei tohi seal ropendada, eks? Millega nad pahameelt väljendavad siis? "MIDA VIIDI???"

Õhtu lõpetasime lossi esistel treppidel, kus me päris hilise kellaajani aega veetsime.

Järgmine päev oli teiste jaoks äratus kell seitse, mina põõnasin mõnusalt kella kümneni. Ja siis pooooodi  (mmm, külapood, kus õlled on külmas, aga jäätised sulanud!) ja siis käisime tutvumas kohalike turistiatraktsioonidega. Palun, see on Kuremaa tuulik (vist):

Aurise pepu tuulikuga

Ja siis läksime randa, kus vesi oli ebareaalselt külm, aga sellegipoolest sain oma suve esimese ujumise ära tehtud (Juuli lõpus, mõnuz eks?) ja päike tegi meil absoluutset tünga ja of course mitte mingisugust jumet ma endale peale ei saanud. Fuck this cruel Earth :(  Samas mingi sukeldujalaadne moodustis chillis järves ringi, keda Ivo järjekindlalt merikuradiks kutsus... Ühtegi noort ta ära ei söönud.

Üksiti saime vaadata ka, kuidas noored meeletutel vaarikapõldudel endi anumaid täis korjavad. Killu ja Tiina samal ajal chillisid ja võtsid päikest. Jube mõnus küll, eks?

Kuri tiimliider

Pmst chillisime ja olime ja veetsime meeldivalt aega. Midagi sellist omg-kui-äge me ei teinud, aga seal oli tõesti hea ja mõnus ja kui mul poleks järgmine päev töö oleks me kauemakski jäänud. Tallinnasse tagasi jõudsime kell 23 alles. Kusjuures tagasi tulime Piibe mnt kaudu ja nägime maantee peale maanduvat helikopterit. 

Seal oli nii hea ja nii mõnus ja ma tõesti olen õnnetu, et me juba tagasi oleme. Ma olen lastena väga paljudes laagrites käinud ja siuke ehe laagrimeeleolu tekkis jälle!

Ja lõpetuseks selline viimane treat: Maakoht, nagu maakoht ikka. Isegi plakatid on kõik käsitsi kirjutatud ja juurde käivad pildid on siis kas prinditud või lihtsalt kuskilt ajalehest välja lõigatud. Äge:

Ja muidugi ekskursioon PEALINNA, whooaaa!

Tallinn -> Tartu -> Pärnu -> Tallinn

muraste platvorm

Kolm aastat tagasi viis üks mu endine kutt mind keset ööd ühele platvormile. Meeles olid mul ainult pisikesed detailid a la maju juures polnud, see oli kuskil Tabasalu kandis ja seal oli pisike parkimisplats. Eile öösel Rixuga aega veetes esitasin talle küsimuse: Kuskil on ju vaja oma kakaosid juua ja kas ta äkki teab, millest ma räägin. Kae nalja: teadiski! Mitte küll täpsemalt, ka tal olid pisikesed detailid. Koos panime nendest mingi pildi kokku ja helistasime Sannule, kes isegi teed oskas juhatada.
Ja kuigi me sõitsime läbi mitu mitu pisikest teed ja vaatasime vist kõik Tabasalu elurajoonid üle, leidsime me lõpuks õige koha.
Emotsioonid olid laes! Me olime just läbi kamminud pool Harkut ja lõpuks Murastes, kui me olime alla andnud ja leidnud, et lähme siis Türisalu pangale, leidsime Sannu mainitud palkmaja ja seal oli ka meie platvorm.
Kaunis kaunis kaunis! Täiesti vapustav elamus on seal kõrgel seista (5-6 korruselise maja kõrgune vist umbes, vb rohkem) ja vaadata allapoole, kuna jalgealune on võre siis paistab ta ju läbi.

Eelnimetatud koht asub Tabasalust 5-6km Laulasmaa poole. Kolmiku teele tuleb pöörata ja siis lõpuni välja sõita. Leidsin netist SELLE blogiposti, ja panen siia ka neid pilte:

Kui vähegi võimalik, siis soovitan seal käia just öösel ja selge tähistaevaga. Breathtaking!

Hiljem trippisime Hiiule, et Hiiu Grilli saada. Hästi tore tädi oli tööl :) Õhtu edenedes vahetasime minu Mersu Rixu rohelise Mersu vastu ja käisime Hollyka ees seda näitamas (ja Taco Expressi hindu vaatamas) ning Kristiine parklas driftimas.

Magama saime taaskord kuuest? Võib-olla isegi hiljem. Äratus oli kella kaheksast. Kui Rix Tallinnas on siis on meil mõlemal alati suuuuured uneprobleemid, aga samas ma ei kurda. Temaga on alati vahva :)

paldiski

Ilus elu. Elu ilus.

Me käisime eile Paldiskis. Tähendab. Jah.

Õhtu algas Tiiuga Grete juures BBQl. Palju süüa ja palju grilli ja päikest ja kõike ilusat ja paremat. Aga see ei olnud minu seltskond, Tiiu oma eriti ka mitte niiet tulime tulema. Tema sai Ennuga kokku, mina kohtusin Sassi maja taga Rixu, Gerda, Hardo, Beriti, Siimu ja Priiduga. Noh, muidugi Sassi ja Kudisega ka.

Õhtust arenes välja plaan minna Paldiskisse. Miks sinna? Aga sellepärast, et see pidi väidetavalt ghost town olema. Vahva! Mõeldud tehtud. Mersutiimis olime mina, Rixu ja Sass. Škodatiimi juhtis Hardo, kaardilugejaks oli Gerda ja Berit elas vist niisama kaasa. Tegime võidu Paldiskini ja kuna me suutsime valest kohast ära pöörata juhtus nii, et kümmekond minutit enne Paldiskisse sissesõitmist saabus MMS Hardolt, pilt Paldiski sildist. Olime üllatunud ja leidsime, et okei. Sõidame sisse, leiame koha ja kontakteerume nendega. Möödus võib-olla veel 15 minutit, kui tee viis meid Pakri tuuleenergiaalale. Kaugelt paistsid tuulikud silma ja no muidugi tekkis mõte minna neid lähemalt uurima.
Kohale jõudes nägime ühe tuuliku all juba autotulesid ja kes muu, kui Škodatiim ootas meid seal ees. Täieti puhtjuhuslik kokkusattumus oli see, kuna sinna kohalesõitmiseks pidi päris mitme lehmaraja vahel valima. Üllatus oli mõnus, muljetasime oma reisist ja siis asetas Rix teki maha ja lamasime kambakesi sinna peale ja vaatasime tuuleveski keerlevaid lapakaid. Tähistaevas oli, ilm oli mõnus ja tunne oli lihtsalt vapustavalt hea.

Hiljem sõitsime ringi, leidsime ühe mahajäetud mõisa (koolimaja? korterelamu??) ja trippisime seal sees ringi oma häguste mobiilivalgustite ja digikate välkude abil. Rixu ja Sassiga sattusime kuhugi lehmarajale, mida nimetati Muulamägedeks, vist, ja sõitsime hirmutavalt lähedalt mööda sadama/sõjaväe alast.

Tegime veidi autopeitust/kulli ja mingi hetk põgenesime Tallinna poole tagasi, tehes enne kiire suitsupeatuse Türisalu Pangal.

Ilus õhtu oli.

pärnu? pärnu!

Eile leidsime Hardoga, et vaikne õhtu kodus ei lähe kohe kuidagi. Kuna meile meenus, et sõber Alexandril on pudel tequilat kodus, leidsime, et peaksime selle endale ärima.

Alustasime õhtut siis nii, et läksime Sassi juurde ja saimegi tema pudeli vägijooki enda kotti. Tipiks jätsime talle šokolaadimune.
Tripp sinna läks lahtise katuseluugi ja kõva-kõva muusika saatel. Mainin ära, et kell oli umbes 1 esmaspäeva öösel.

Tagasi oma armsasse korterisse jõudes alustasime tequilaga. Tegime Tequila Sunrise'sid endale ja üritasime välja mõelda head joomismängu, mida kahekesi mängida saab. Parim response, mis internet leidis oli a la "if you're looking for good drinking games for two persons you really need to go outside and find some friends."
Ja siis helistaski Sass, kes ütles et ta tuleb nüüd ka meile külla. Sassiga koos saime tellitud Crank 2-e ja selle abil joomine algaski.

Üks hetk läksime linna, Nimetasse, kus üksinda laval tantsu sai vihutud. Kell pool viis hommikul visati meid sealt välja ning siis trippisime mujal ka ringi: kuskil Koplis mänguväljaku lähedal ja Linnahalli parklas ja kindlasti veel mõnes asukohas. Ja siis viis Sass meid koju.

Kus sündis otsus, et miks mitte minna Pärnu? Mõeldud. Tehtud sai ta mõned tunnid hiljem, kui üks meist kaineks sai, et autorooli minna. Minema hakkasime tipa enne kella seitset. Pärnu jõudsime täpselt 8:45, kui uksest astus välja Richard. Ta pidi kooli minema, aga meid nähes jäi noormees seisma ja vahtis ja vahtis ja vahtis. Üllatusmoment oli meil vapustavalt välja tulnud. Kui Rix lõpuks olukorraga leppis viisime ta kooli ja ise sõitsime tema korterisse tagasi.

Pärnus veetsime meeldiva päeva Richardi(pärast kooli, siis), Oskari ja Veiko seltsis. Steffani käis muidugi asja juurde. Karolinil käisime ka külas! Midagi väga meeldejäävat tegelikult ei teinudki, aga üleüldine miljöö ja meeleolu oli piisav.

Öösel sündis siiski otsus tulla koju tagasi, Pärnus polnud enam eriti actionit. Tallinnasse jõudes käisime ka Kolmes Ões, Renettal külas.

Nüüd oleme kodus. Hea on siin olla. Meeletu väsimus on peal, aga leian, et see kõik oli seda väsimust väärt. Kahe päeva jooksul on magatud võib-olla 3h. Pole paha! Ja teinekord jälle.

Vahva on inimesi üllatada :)