2010 on kohe-kohe lõppemas. On olnud suhteliselt tore aasta. Tegelikult ei ole see veel kokkuvõttev entry, pigem nagu selline melanhoolne ja kurb "meenutan aega, kui mul veel oli roommate," kes täna välja kolis.
Ei tohiks olla põhjus, miks oma silmad peast nutta, eks? Ja ometigi on terve päev siukse vastiku emopilve all möödunud.
Meenutan ilusti kõiki siin veedetud aegu. Meil oli Hardoga eile ilus õhtu, kus me jõime end purju ja vaatasime filme ja mängisime kahekesi joomismängu. Tipp on vist see, et me joonistasime terve suuretoa akna täis pisikesi südameid, meie nimetähtedega (ja Alfa nimetähega ka) ja noh, suutsime elutoas jätta jälle mulje nagu oleks üle käinud sõda.
Ma olen ikka veel nii kurb, aga elu läheb edasi ja noh. Inimesed ja olukorrad muutuvad. Vihkan muutust nii palju, aga samas ilma ju ei saa...
No comments:
Post a Comment