Nüüd olen ca. nädala kaugusel sünnitamisest. Meie Sebastiani due date on 14.02, ehk sõbrapäev.
Mul on selle kohta mõned mõtted, mis Twitterisse ei mahu kuid mida ma siiski jagada tahaks.
See rasedus on kulgenud LIIGA lihtsalt?! Kas selline asi on võimalik? Ei ole hulle pregnancy cravinguid, ei ole hulle tujusid (Siim võib kinnitada!), ei valuta eriti kuskilt, pole oksendada olnud vaja ega midagi. Nüüd, üheksandal kuul, hakkavad vaevused veidi välja paistma. Ja sellega seoses...
Jäänud on ÜKS nädal, või isegi tegelt täpselt kuus päeva. See vend istub mu põie (või emakakaela? või millegi muu???) otsas konstantselt ja muljub ja torgib seda ja see on valuuuuuus.
Nädal 37, ehk kaks nädalat tagasi, sai ta valmis interneti info järgi ja pmst oleks võinud juba ammu välja tulla. Ja ma ei saa aru, mida ta passib seal sees - siin väljas on palju parem ju! Also ta kasvab aina edasi ja minu arust ta võiks seda edasist kasvamist ka minu kehaväliselt teha.
Kõik mu kaasrasedad, kellega me sarnast due datei jagasime, on juba sünnitanud ja see teeb mind MEGAkadedaks. Üks neist läks nädala võrra üle. See tekitab anxietyt, sest et sama oht on ju ka mul. Me Siimuga omavahel leppisime kokku, et esmaspäev oleks optimaalne. Elame-näeme, kas see kokkulepe püsima jääb. Väike kutt minu kõhus igastahes kokkulepetest kinni ei pea.
Samuti sobiks kuupäevad 12.02.20 või 20.02.20 või 22.02.20. Kuigi need viimased kaks on juba natsa liiga kaugel, aga maagilise sünnakuupäeva nimel olen valmis seda rasedust veel veidi taluma...
KÕIK on olemas! Tuba on valmis, mähkmed on ostetud, kõik vajalikud tarbed (käru, voodi, riided, turvahäll, teine voodi, lamamistool, mähkimislauad jnejne) on olemas. Haiglakott on koos. Me oleme nii prepared kui vähegi olla saab! Ainult üks oluline element on puudu - Kuhu sa küll jääd, Sebastian?!
Kes sa selline olema hakkad? Milline su iseloom on? Kas sinuga saab väga raske olema või oled sama unicorn-baby nagu on see lihtne rasedus olnud? Milline on sünnitus? Milline on emadus? Mis tunne on oma beebit rinnal hoida? Kuidas me Siimuga läbi hakkame saama seoses kogu beebindusega? Kas ma saan oma sotsiaalse elu kunagi tagasi? Kas minust saab helikopter-emme? Kas mul tekib pärast sind tahtmine veel beebisid saada? Kas me saame üldse hakkama?
Küsimusi on MILJON ja ma ei saa ühelegi vastust enne kui sina, Sebastian, oma pead välja ei pista. Palun tule juba. Me väga ootame.
