Kuna me Malluga eile lubasime Gerdale ja Beritile, et me täna blogime siis vist peabki seda tegema.
Olen ikka veel seltskonnalõvi ja armastan ringi trippida. Käisin mõni nädal tagasi Iirimaal, nägin oma kallist Tiiut ja saime Oxegeni muusikafestivalil aega veeta ja nägime vägaväga palju purjus iirlasi, ning reisi teine pool möödus tema mõnusas perekodukeses maal (note to self: pean kaardi ostma ja neile saatma, sest lubasin!), kus lemmiktegevuseks sai krabide püüdmine. Krabide püüdmine kujutab endast seda, et sa kogud kokku ämbri, pulga nööriga ja lambaliha, siis tripid jõe äärde ja püüad selle nööriga, mille otsas on liha, krabisid, kättesaades paned krabid ämbrisse. Kui kopp on ees, siis valib igaüks oma lemmikkrabi(või kaks) ja ämber kallatakse ümber, ning kelle krabi esimesena finišisse jõuab, see on võitja. Siiamaani on kõik, kes sellest kuulnud on väga naksis olnud!
Viimased paar päeva olen ringi trippinud Rixuga. Meil oli tema ja Ardoga (ja Rainiga ja mingi kolmanda tüübiga) väga kihvt Pärnu pidu mõned päevad tagasi. Tagajärjel on mu parem jalg täiesti katki ja valus. Üleeilne linnatripp Tallinnas (Hendriku ja Rixiga) päädis sellega, et mu parema käe peale on võimatu toetada ja valus seda liigutada. Eriti meeldiv, kui on soov blogida või autot roolida.
Ahjaa, see ka: Viisime Rixu sfääriga sõitma! Kaks aastat oleme kuulanud jauri teemal "Mikkksssss me kunagi sfääridele ei lähe!" ja lõpuks sai see nali tehtud. Jee!
Kuna mu vanemad on eemal siis on minu hooldada jäänud mõnusmõnus Jüri maja. Põllud, mets, kaks kassi, loodus! Eile öösel oli eriti ilus. Siin puuduvad linnatuled ja niisiis oli öine äike eriti uhke vaatepilt. Hetkel istun terrassil ja ootan Nurri koju. Ma ei saa siit enne lahkuda, kui Nurr koju ei tule, sest see õnnetu on kurt ja ööseks üksi õue jätta teda ei saa. Megatüütu kuna teda ei saa ju kutsuda ka ja nii ma siin istungi nagu lollakas, kibelen linna, kuna varstivarsti stardime Folgi suunas ja ootan. Blogin. Muideks, endiselt sajab ja lööb välku. Miks see jobukas siis juba tagasi ei tule???
Folk tõotab tulla erakordne, kuna ma pole seal ükski aasta varem käinud. Obviously ei ole nii suur ja uhke üritus, kui oli muusikafestival Iirimaal, aga kuna seekord on seltskonda rohkem, siis usun et ta tõotab tulla vähemalt sama fun!
Nii. Viimast peaaegu kahte kuud ilmselgelt ühes blogipostis kokku võtta ei saa, niisiis ma siinkohal lõpetan. Aga kes teab, äkki suudan augustikuu jooksul tublim olla...
