Hiljem liikluses, endiselt mingil varajasel kellaajal elan autos Mikale täiega kaasa, laulan ja olen omas mullis ja äkki märkan, et kõrvalautost keegi vaatab mind. Saskia oli pressinud oma nina peaaegu, et vastu klaasi ja lehvitas mulle. Taaskord, lamp! Aga lehvitasin vastu ja naeratasin.
Kui ma nüüd Jürisse poleks tulnud siis ma olen suht veendunud, et ma kohtaks taas mõnda tuttavat kuskil, ma ei tea, pesupoes näiteks. Sobiks olema tänasesse hommikusse...
Mul on hea tuju, mul on suures pildis mõnus olla. Kuus vaba päeva töölt on nagu minipuhkus ja maal olemine täitsa istub mulle, eriti kui ma päeval siin üksi saan olla! (Noh, Nubluga...)
Ja tervitused Mallule, kunagi hakkan ehk uuesti pärisblogima ka...
1 comment:
mmm! näen alles nüüd enda tervitust, milline au!
Post a Comment