Lugu sellest, kuidas Eva kooli üritab astuda...

Vähem kui nädalake tagasi postitasin ma Facebooki selle, kuidas ma olin üliõnnelik, sest olin oma psühholoogia katsed edukalt läbinud ja sain lävendis päris heale kohale, mis tähendab, et ma saan tasuta psühholoogiat õppima minna! Oi kui õnnelik ma olin! Ma olen sellest juba aastaid unistanud ja kuigi ma inimeseõpetuse suuna psühholoogia üks hetk pooleli jätsin, olen ma lõpuks ikkagi jõudnud omadega kohta, kus ma tean, et see on see, mida ma tahan õppida ja minust saab kunagi päris inimene!

Aga siis sain ma üleeile hommikul kurjakuulutava e-maili...

Suure segadusega jooksin alguses Katariina Kolledži lehele oma Sotsiaalteaduste avaldust vaatama. Äkki neil sai konkurss läbi ja ma ei suutnudki lävendi sisse mahtuda, mis tähendaks potentsiaalselt seda, et ma saaks tasulisele kohale õppima minna...?

Suur oli minu üllatus, kui teada sain, et tegu siiski psühholoogiaga on. Helistasin paanikaga TLU Vastuvõtuosakonda ja küsisin, mis värk on. Seal vastati mulle, et tasuline koht on ilmselt tänu sellele, et mul vähem kui kaks aastat tagasi eksmatt sai võetud. Leppisin esialgu ja lõpetasin kõne. Aga terve järgneva päeva murdsin selle üle pead. Üks hetk jõudis mul kohale, et kaks aastat saab täis 2013 oktoober. EHK SIIS KOHE!

Saatsin järgmine hommik vastuvõtuosakonda e-maili, kuna telefonile keegi ei vastanud.

Tädi helistas mulle peaaegu kohe tagasi ja tundis ilmselgelt kaasa, andis mulle teada, et ma olen selle seaduse kõige rumalamas nurgas ja väga palju lootust ei ole, aga äkki on võimalik siiski midagi välja mõelda. Ta soovitas mul kontakteeruda psühholoogia õppekoordinaatoriga lootuses, et too neiu on varem sellises olukorras isikutega kokku puutunud. Süda rinnus saatsin siis järgmise e-maili psühholoogia õppekoordinaatorile. Kuna esimene vastus oli olnud nii personaalne ja inimene oli minu suhtes mingitki emotsiooni välja näidanud, ootasin ma sedasama ka järgnevalt inimeselt.

Saatsin talle põhimõtteliselt eelmisesse kohta saadetud kirja mõnede lisadega (ehk siis see kiri tuli päris pikk!). Ja vastuseks sain...

Ootan endiselt vastus küsimusele, mida endast täpselt kujutab reimmatrikuleerimine tasulisele kohale. Võin loota, et see tähendab seda, et mul on võimalik esitada avaldus, et mind võetaks vastu tasulisele kohale ja siis tekib mul taaskord võimalus mingi hetk esitada uus avaldus, et ma saaks tasuta kohale õppima tulla? Suures pildis meeldib mulle alati näost-näkku kohtuda inimestega, kui selliseid asju arutatakse, aga ma kardan, et tema ei soovi minuga sellest pikemalt rääkida. Ju ta teab, et ma olen desperate ja tahaksin ükskõik millist lahendust leida...

Oeh. Pika jutu lõpetuseks oskan öelda, et kui mul see aasta õnnestub Katariina Kolledžisse sotsiaalteaduseid õppima pääseda, siis ilmselt pean ikkagi sinna minema ja psühholoogia aineid võtma lihtsalt. Ja teate mis see tähendab? See tähendab seda, et ma saan järgmine aasta juba kolmandat korda (kui mitte lugeda UTsse tehtud katsed) psühholoogia sisseastumiskatseid teha! JESS! See on asja juures kõige kohutavam, sest ma mäletan väga hästi milline trainwreck ma olen olenud mõlemal viimasel korral... Ja mis siis juhtub kui ma ühel või teisel põhjusel ei peaks sisse saama...? :(

Loodan endiselt, et koolis viibib hetkel keegi, kes tahaks minuga kokku saada ja mulle veel veidi lootust ja lahendusi leida. Nüüd on veidi rumal tunne, et ma eksmatti kuu aega edasi lükkasin. Võib-olla kui ma oleks selle septembris välja võtnud oleks mul suurem lootus uuesti kooli pääseda. Võib-olla mitte. Lõppkokkuvõttes võin öelda, et lollakas seadus, mis üritab inimesi koolist väljas hoida! Mul on suur soov ja suur tahe lõpuks kooli minna, ma tean et ma olen oma elus õiges kohas ja ma TAHAN seda rohkem kui midagi muud. Ja siis pannakse mulle lihtsalt käsi ette ja öeldakse põhimõtteliselt, et oota üks aasta veel. Alatu.

hõissa pulmad!

Käisime eile lõpuks Siimuga pulmas, kuhu ta mind juba enne meie suhte algust kutsunud oli. Põhjuseks muidugi see, et mul pulmakogemus puudub. (Ja noh... Ma vist meeldin talle ka natukene :D)

Niiii vahva oli! Pidu ja pillerkaar ja nii palju toredaid inimesi! Tahaks jube pikalt kirjutada ja heietada, aga ma ei oskaks seda huvitavalt kirja panna ilmselt. Aga hästi palju süüa ja juua, palju taidlemist vanemate sõprade ja ka täitsa võõrastega. Üks hetk tuli välja, et üks külalistest on lausa wedding crasher ja teda isiklikult kutsutud ei oldudki.

Ilmselgelt kaotasin ma Siimu mingi hetk ära ja leidsin, et KÕIGE OLULISEM on JUST NÜÜD ja KOHE minna temaga tantsima.

Ta ei tulnud :(

viru raba

Istusime siis eile Levika ees. Mina, Siim, Sassu, Rix, Lil ja Tiiu. Tiiu leidis, et ta ei viitsi oodata, kuni me jaurame ja ta läheb jala Telliskivisse tagasi. Leppisime. Istusime edasi ja jaurasime veel. Kuidagi läks jutt selle peale, et miks Rix meid üldse oma Lahemaa tuuridele kaasa pole võtnud. Ja siis avastas Sass, et miks me kohe ei lähe? Probleem ei olnud selles, kas minna, vaid kelle autoga minna! Otsustasime Mersu kasuks ja panime ajama.

Kas te teate kui fantastiline on varahommikul rabas? Ma jagan mõned pildid, ehk annab aimdust.

Terve raba oli valgeid vatitupse meenutavaid taimi täis.

Naljakad on rabas olevate tekstide inglisekeelsed tõlked. "It has gone to the bog."

Jõudsime kohale umbes-täpselt siis kui päike tõusma hakkas. Pildil minu lemmikpoisid!

Päikesetõusu järel jõudsime vaatetorni, kust avanes kõige imelisem vaade!

Tagasi sõitsime tunnike hiljem. Tervet matka me muidugi ei läbinud, aga ma arvan, et võib tunnistada, et kogemus oli fantastiline ja ükski teine tuur keset päeva poleks pooltki nii efektne olnud! Muidugi oli armas see, kuidas tuurijuht Rix ise ka uute ehituste peale ahhetas ja leidis kui tore ja hea kõik on. Aga kõik oligi!

macid ja bemmid

Kes ütleb, et inimest ei ole võimalik muuta? Olude sunnil on ju alati. Ja suhtes olles inimesed muganduvad teatud asjadega.

Siim on igavene PC-armastaja ja ilmselt pole eales ette kujutanud, et temast kunagigi Maci-kasutaja saaks. Aga kae nalja. Olles uue arvuti otsingul sattus juhuse tahtel tema teele üks valge Macbook ja ükski normaalne inimene ei ütle sellele ei, kui tal arvutit vaja. Olen teda terve aja Macilainele suunanud ja mul on nii hea meel, et ta sellesse firmasse nüüd paremini suhtub kui meie suhte alguses, näiteks. Ma ei tule väitma, et see on parem kui PC ja kindlasti Siim kasutaks parema meelega Windowsit, aga mul on hea meel, et ta lepib ja Macile võimaluse annab!

Pluss, noh, mulle meeldib kui asjad matchivad :)

Aga ega see asi ei ole ju ainult ühepoolne! Tänu Siimule olen mina kõvasti leebemaks muutunud seoses bemmidega. Olles üles kasvanud suhteliselt bemmivaenulikus peres ja olles enamuse aja hänginud inimestega, kes samasugust bemmivaenulikkust õhkavad, ei saagi loota, et minust oleks selle automargi fänn saanud. Aga! Tunnistama peab, et tegu on hea autoga ja kui mul tekiks võimalus endale BMW saada, muidugi ma ei ütleks ei. See oleks lauslollus. Kuuenda seeria omad meeldivad mulle veel eriti ning Siimu E28 mind ka külmaks ei jäta. Ma ei saa küll öelda, et see auto (ja see mark) mu lemmikud oleks, aga ta näeb tõsiselt hea välja ja varsti on ta ka sama töökindel, kui minu kallis auto!

Koos näevad meie autod muidugi eriti uhked välja!

filoloogia ja autod

Vihmane ilm tekitab mul alati kirjutamistuju. Kurb asi on see, et mu elu ei ole piisavalt põnev, et ma oskaks sellest blogiposte teha... Facebooki updaten igapäevaselt, kirjutada ei suuda üldse. Samas, kui ma mingi hetk filoloogiks tahan hakata siis võiks ju natukenegi annet olla, et midagi paberile panna. Või siis peangi igavesti tähenärijaks jääma, kes valede komakohtade ja inetute kokku-lahku kirjutamise errorite pärast teistega ilgub.

Mu armsal autol on jälle mingi viga. Või vead. Eest krudiseb (Jah, täpselt nii ma oskan seda heli kirjeldada) ja tagant logiseb. Tagumises veermikus on mingid puksid ja/või vardad läbi, Siim arvas, et võib-olla üks vedru pooleks. Ees on kõik ära vahetatud, aga üks amort lekib... Mina selle autoga sõita ei julge, sest mul on kogu aeg hirm, et üks ratas tuleb alt ära, arvestades mis hääli ta teeb. Ratas ilmselt ei tuleks alt ära. Selliseid asju ei juhtu väga tihti. 

Aga õnneks sai Corolla enamvähem sõidukorda ja kui Merss paranduses on, siis on meil vähemalt millegagi liigelda ka!

Grey Anatoomia viimased kaks osa

Nii, kes ei ole Grey viimast kahte osa vaadanud (season finale ja episood enne seda) siis ärge lugege edasi, kui te spoilereid ei taha. Kuna mul pole ühtegi foorumit, kus fännidega koos kaasa elada, pean ma end siin väljendama veidi. Sest olgem ausad, Siimu minu kilkamine sellel teemal väga ei koti...

See ülemine pilt on minu nägu terve need kaks episoodi. Nagu ma saan aru, et kõik vinguvad, et Grey on liiga kaua kestnud ja peaks juba ammu läbi olema, aga no mitte ükski 40-minutiline sari pole mind niii ammu teleka küljes hoidnud!

Arizona pole mulle EVER meeldinud. Ma ei tea, näitleja on nunnu ja tegelane on alati olnud selline hästi rõõmus ja päikeseline, aga... Ta käitub nagu imbekas. Siis kui Callie oli nõus temaga Aafrikasse kolima jättis ta Callie maha sest, et too vingus liialt. Jep, inimene oli nõus oma elu üles ütlema ja riiki vahetama teise pärast, kas siis tõesti ei tohi veidi bitchida? Ja nüüd Arizona pettis Calliet mingi arstiga, kellel polnud sooja ega külma sellest, kas too, kellega ta just magas on abielus või ei, ja kuidagi suure tüli käigus suudab Arizona Calliet süüdistama hakata sest too tegi otsuse pärast lennuõnnetust Arizona jalg maha lõigata, viisina tema elu päästa. Savi, et Callie terve selle aja, mil ta tüdruksõber deprekas oli teda toetas ja ootas ja üldsegi ei surunud millegagi. "YOU WEREN'T THERE!" on kõige olulisem ja nüüd on õnnetu arst süüdi selles, et ta nendega lennuõnnetust üle ei elanud. Amazing! Ma loodan, et nad on lõplikult lahus, sest see kokku-lahku tüütab mind erakordselt ära, kuna Callie on minu arust imeline ja Arizona on ebameeldiv imbekas.

Kui palju actionit võib kahte episoodi mahutada! Puu läbi arsti elutoa akna, rase naine trepist alla kukkumas (Mehhiko seebiseriaalide klišee, much?), plahvatav buss, peategelane opilaual suremas ja ainult internid teda opereerimas, mitmeaastapikkune abielu purunemas tänu petmisele, terves haiglas elektrikatkestus kus generaatorid ei tööta ja varuakusid ei ole, veel üks peategelane ilmselt surnud... What the hell??? Ei, ma ei kurda. See oli kõik awesome ja see hooaja lõpp tõesti oli super. Mina olen kindlasti tuleval aastal jälle vaataja. 

Mul on nii kurb tunne, et Yang ja Hunt ei toimi. Nad sobivad nii imehästi kokku, ma ei saa aru, miks sarja kirjutajad ei leia, et nad võiks koos olla. Samamoodi meeldis mulle Kepneri uus peiks, kes talle abieluettepaneku tegi ja ometigi ta on ikka veel nii kinni Jacksonis... Suhtedraamasid oskab see sari hästi, pean tunnistama.

Mul oli enne nii palju mõtteid veel, aga selle posti kirjutamine toimub mitu tundi pärast kummagi episoodi vaatamist. Ei mäleta enam eriti rohkem. Aga noh, sain ennast siiski mingil määral välja elatud. Grey: ma ei jõua uut hooaega ära oodata!

Go On

Nii, me avastasime Siimuga ühe hästi kihvti uue sarja ja ma nüüd promon teile seda veidi!

"Go On" on sarja nimi, Eestikeeli ja Fox kanali pealt on see "Elu läheb edasi."

Peaosas on Matthew Perry, või kes seda nime ära ei tunne siis Chandler :) Kõrvalosades on palju näitlejaid, keda mina varem kuskil näinud ei ole, aga kes väga kähku kalliks said!

Sarja sisu räägib mehest, kes töötab raadios ja omab spordi-jutukat ning on just läbi elanud oma naise surma. Tänu sellele satub ta leinale pühendunud tugigruppi ning kohtub väga mitme kummalise inimesega, kuid ajapikku muidugi õpib neid tolereerima, nendega läbi saama ning muidugi saab nendega väga lähedaseks, kuna nemad teavad, enam-vähem, mida ta läbi elab.

Seda sarja on mingil määral võrreldud Communityga, kuna on üks grupp inimesi, kes kõik on erinevast rassist, vanusest, erineva taustaga... Ja nad kõik õpivad koos eksisteerima ning ühiselt oma probleeme lahendama. Community on mulle ka alati meeldinud, aga antud hetkel pean ütlema, et praegune Community hooaeg VS Go Oni esimene hooaeg, siis ei ole isegi küsimust. Go On on parem!

Ühesõnaga - enne aru ei saa kui oled sarja näinud. Juba esimene osa on meeletult naljakas ja samal ajal nii südantlõhestavalt kurb, et pisaraid on raske tagasi hoida. Mul võttis terve hooaja läbi vaatamine kuskil nädalakese ja ma ei suuda leppida faktiga, et võib-olla teist hooaega ei tulegi. Seda alles otsustatakse.

Mida rohkem inimesi sellest sarjast teab, seda parem muidugi, ehk siis get down to it ja vaadake head sarja!