Niiet jalutasin täna koolist koju. Käisin Stockmannist, sain kinkekaardi Rootsi Kruiisile ja uurisin siis mingit lambibussipeatust, lootuses, et number 16 viib mind koju. Ja siis ma avastasin, et mul ei ole telefoni taskus enam. Teises taskus ka mitte. Püksitaskus ka mitte. WTF. JUST oli käes ju ?!
Uurisin siis ringi siin ja seal ja ei leidnud. Niiii mures olin. Ja siis silmasin mingit dressides, adi tossudes, koledat joršši minust möödumas. Ja mõned meetrid eemal maas mingit vidinat. Minu telefon!
Ja muidugi Jorš nägi seda ka. Ah! Jooksin talle järele ja nägin kuidas ta selle üles korjas, juba klahvilukugi avas ja siis ma tegin oma julge movei. Surusin end talle vastu külge ja küsisin "Vabandust, kas see on telefon? Jaa! See on minu telefon..." Ta nägi NIIII ehmunud välja :D Ühmas midagi, viskas mulle kähku mu telefoni, kiirendas oma sammu ja kadus mu silmist.
Nii kohutav sest ma nii kartsin, et ta võtab selle endale. Ei võtnud. Mul on jälle telefon! Jee!
No comments:
Post a Comment