Muusikalid jee.

Tegelt olen ma selline inimene, kes armastab muusikale ja muusikalisi näidendeid ja igasuguseid selliseid asju. See on gei, nagu Kaspar ütles, a mind ei koti.

Sellepärast olen ma enamvähem rahul ka Les Miserables DVDga, mida ma inkas vaatame. Ainult, et.. Mulle meeldib, kui inimesed näitlevad. See, mida me vaatame on omapärane. Nad nagu vahest veidi näitlevad, aga enamuse ajast on nii, et kaks klemmi seisavad üksteisest mitme meetri kaugusel. Ja siis üks kisendab "Lase must lahti, mul on valuuusss!" ja teisest lava otsast kostub "EI IIAL!" ... No physical contact whatsoever. WHAT. Nii ei ole lahe vaadata, kuidas inimesed seisavad ja röögivad, kui valus neil on, naeratusega. Noh. Ma võin samahästi endale plaadi osta, ja kuulata seda näiteks söögitegemise ajal, mitte minna neljaks tunniks teatrisse vaatama. Odavam oleks ka kindlasti. Ja säästaks aega. Mingi täispikk film võiks olla, kus on ilusad näitlejad ja NÄITLEMINE ja samas kõik need laulud..

Aga mulle meeldivad need Les Miserables laulud. Ja ma leidsin sealt oma laulu : D Liiga hea ja tõetruu (TAKE THAT, SWS!)
"They laugh at me, these fellows, just because I am small.
They laugh at me because I'm not a hundred feet tall.
I tell 'em there's a lot to learn down here on the ground.
The world is big but lil' people turn it around."
Ma uurisin oma suguvõsa pikkuste tausta ka! Mu onu näiteks oli väga lühike, kuni sõjaväeni. Seal kasvas ta pikaks ja on nüüd 180+cm. Ma ei ütleks, et see väga lühike on. Samas tädi, ema on mul mõlemad 164, nii, et mul on 165.5ga isegi hästi läinud :D Isa on 178 vist, kui ma nüüd õieti mäletan. Ega me üldiselt kõige pikem perekond ei ole :D A ma ei põeks.